Fernanda Tamm saab mälestuspingi

Jõgeva alevikus elanud Fernanda Elisabeth Tamm-Alev -Vanatoa ( 1902-1985 ) oli üleriigiliselt tuntud võimlemispedagoog, kellest olen pikemalt kirjutanud 2007. aastal ilmunud raamatus „Õpetaja Fernanda Tamm“.

Fernanda oli võimlemistreener, kes tõi 1939. aastal Stockholmis toimunud võimlemispeolt, kus osalesid 37 riigi sportlased, oma 16liikmelise naisrühmaga Eestisse esikoha ja kuldmedalid. Tema võimlejad olid Mare Lõssov-Loo (korvpallur Joann Lõssovi abikaasa),  Hilda Preikoch,  Hilda Tooren-Mägi, Salme Maasik, Laine Ruubel-Mägi jt.

  1. jaanuaril 1940 abiellus Fernanda sordiaretaja Rudolf Tammega ja asus elama Jõgeva alevikku. Sealt alates olid tema võimlejad aleviku lapsed ja kohalikud elanikud. Nimekamad olid 1974. aasta taidlusülevaatuse võitnud, odraaretaja Ivi Küüts, laborandid Ivi Oja ja Laine Link, meditsiiniõde Veera Eltsova, sordiaretusjaama teadur Aleksander Adojaani abikaasa Aino Adojaan-Hurt ja agronoom Helgi Moor.

Tuntust tõid Fernandale ka õpilased Maie Kullamägi-Laanepere, Vilma Tõnson-Normak, Sirje Metsand-Sarapuu, Siivi Terna-Juuse, Imbi Kose-Lall, Malle Silm, Maimu Lomp-Liigand, Riina Kipak-Kasesalu, Ulve Räpp jt. Peale Fernanda Tamme juhendasid võimlemist Ivi Oja, Egle Kivik-Org ja Külli Annamaa.

  1. jaanuaril 1998 sai minu ettepanekul ja organiseerimisel ning Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja selle direktori, akadeemik Hans Küütsi toetusel paigaldatud Pedja jõe kaldale vana laboratooriumi seinale mälestustahvel sordiaretajale Rudolf Tammele ning tema abikaasale, võimlemisõpetajale Fernanda Tammele. Mälestustahvli autor on Lembit Lehtme.

Jõgeva aleviku lasteaia juhataja Katri Haaviste algatusel paigaldatakse tänavu 21. veebruaril Eesti Vabariigi 100. juubeli ja Fernanda Tamme auks alevikku mälestuspink. Lasteaias toimub sel puhul kontsert ja joonistusvõistlus.

MALLE RANNE-PÜTSEP-SAAR

blog comments powered by Disqus