Palamuse valla põllumajandusettevõtja Mati Evert on kevadest peale oma aktsiaseltsile Evemar ostjat otsinud. Algul lootis ta selle müüa tervikuna, st koos loomakasvatuspoolega, ent paraku pole see senini õnnestunud. Seepärast on ettevõtja asunud piimakarja likvideerima.
22 aastat edukalt tegutsenud firmat soovib Mati Evert müüa sellepärast, et tahab pensionile jääda.
“Olen juba vana mees ja tahaksin enne surma mõne aastagi rahulikult elada,” ütles Mati Evert. “Ja ega ma Eesti põllumajandusel seniste tendentside jätkudes tulevikku ka näe. Vähemasti loomapidamisel mitte. Vilja ei ole mõtet selleks kasvatada, et see siis lehmadele sööta ja piim kahjumiga maha müüa.”
Kaks ja pool aastat tagasi Evemari kahekümnenda sünnipäeva puhul tehtud leheloos avaldas Mati Evert lootust, et poeg talt firma juhtimise peatselt üle võtab. Nüüd tõdes ettevõtja, et poega põllumajandustootmine ei huvita. Pole ka ime: selles valdkonnas on kahe ja poole aasta jooksul paljugi muutunud ja kahjuks mitte paremuse poole.
Seda, et Evemar müüa on, pole pensioniikka jõudnud omanik senini väga avalikult kuulutanud, ent kuluaarides on ta infot levitanud kevadest saati. Paar inimest on ostmisest ka huvitatud olnud. Üks neist pakkus paraku naeruväärset hinda, teine ei saanud pangalt laenu.
“Üks ostja kujutas, jah, ette, et ma olen omadega nii suures hädas, et annan firma võileivahinna eest ära. Ta pakkus mulle 1,3 miljonit, aga mul on 620 hektarit maad, mis ka madalaimat turuhinda arvestades maksab 1,8 miljonit. Ning lisaks maale on veel hooned, tehnika ja loomad,” ütles Mati Evert. “Teine ostja pakkus mõistlikku hinda, aga pangast öeldi talle, et loomakasvatusfirma ostmiseks laenu ei anta. Kahju: noor inimene oli, tal oleks olnud ehk jaksu firmat edasi viia.”
Poolasse ja Türki
Et säästa Evemari iga kuu tiksuvast 30 000 euro suurusest kahjumist, on Mati Evert asunud veisekarja vähendama. Varem oli firma lautades üle seitsmesaja looma, neist 350 piimalehmad. Kui palju loomi praegu on, ei osanud ka firma omanik ja juht öelda, sest müük käib ja arvud võivad iga päev muutuda.
Senini on asjad selles mõttes hästi läinud, et kõik loomad on õnnestunud n-ö elu peale müüa. Esimesel ja teisel laktatsioonil lehmi on läinud Poolasse ja Lätti, aga ka Türki. Grusiinidki on nende vastu huvi tundnud. Elu peale on müüdud ka lõpptiineid mullikaid ja vasikaid. Vanemate loomade saatus on kurvem: nemad annavad piima, kuni annavad, ja siis lähevad Rakvere lihakombinaati.
Küsimusele, kas poolakatel ja türklastel tõesti tasub siit, kaugelt Eestimaalt, loomi osta, vastas Mati Evert, et tasub küll, sest Eestis on veiste tõuaretus heal järjel.
“Nad viivad endale siit noored, hea sugupuuga lehmad, kes hakkavad kõrge piimatoodanguga järglasi produtseerima, ning jõuavad kiiresti tasemele, kuhu nad oma karja baasil oleksid jõudnud alles aastate pärast. Neile on see nagu jumala kingitus, meile aga kibe pill: me müüme ju oma karja geneetilise potentsiaali maha. Meie kunstlik seemendaja tõdes ükspäev, et kogu tema elutöö läheb aia taha,” ütles Mati Evert.
Evemar peab loomi viies hoones: lüpsilehmad on Kaarepere külje all väikeses ja suures Aruküla laudas, noorloomad ja pullid Visustis, Kaiaveres ja Mullaveres. Kevadeks peaksid kõik laudad tühjad olema.
“Järgmisel suvel pole meil enam plaanis loomasööta varuda. Olemegi asunud rohumaid üles kündma ning järk-järgult vilja alla panema,” ütles Mati Evert.
Enamik kaotab töö
Kui Evemari laudad tühjaks jäävad, kaotab suurem osa firma 33 töötajast oma töökoha. Mati Everti arvates piisab põllupidamiseks neljast-viiest inimesest. Osa inimesi on juba koondamisteate saanud ja asunud endale uut töökohta otsima. Osa loomakasvatajaid, kes pensionieas, jäävad arvatavasti pensionile. Paljud seisavad aga raske valiku ees: pensionile veel ei pääse, aga mujalt tööd otsima ka minna ei tahaks, sest kohapeale on kena kodu rajatud.
“Hinges kripeldab küll, et firmat tervikuna maha ei saanud müüa, nii et kõik meie tublid inimesed tööle oleksid jäänud,” tunnistas Mati Evert.
Veel poolteist aastat tagasi oli tal plaanis Arukülla uus robotlaut ehitada. PRIA kaudu oli lootust ettevõtmisele toetustki saada, ent dokumendipaketist oli õigel hetkel puudu keskkonnamõju hindamise akt ning nii läks õige aeg mööda. Tagantjärele on Mati Evertil hea meelgi, et laut ehitamata jäi. Nüüd pole kaelas üle mõistuse käivaid kohustusi panga ees. Ainult maa ostuks võetud laenud ja masinate liisingud, aga neist summadest käib jõud üle.
Eesti piimatootmises võivad head ajad muidugi kunagi tagasi tulla.
“Aga neil, kes karja juba korra likvideerinud, on ka paremate aegade saabudes peaaegu võimatu uuesti alustada. Kui hakata vasikatest mitutsada lehma kasvatama, siis tuleb arvestada, et esimesed kolm aastat pole mingit sissetulekut, küll aga on üüratud väljaminekud. Nii et selline ettevõtmine oleks enese tapmine,” arvas Mati Evert.
Tema sõnul võib piima hind varsti tõusma hakata küll, sest lehmi jääb Eestis nii väheks, et tööstused peavad hakkama vajaliku piimakoguse kättesaamiseks omavahel konkureerima. Aga mis siis poepiima hinnaga juhtuma hakkab, ei kujuta Mati Evert ette.
Vilja kavatseb ta edasi kasvatada. Ja üksnes viljakasvatusele spetsialiseerunud firma õnnestub võib-olla ka normaalse hinna eest maha müüa. Tänavu oli Evemaril vili maas umbes tuhandel hektaril (lisaks oma maadele olid kasutusel rendimaad). Põhiliselt kasvatati talinisu, otra ning tali- ja suvirapsi. Saagid olid head, täpseid arve ei osanud Mati Evert aga veel nimetada, sest lõikus alles sai ühele poole. Uus külv aga juba käib.
AS Evemar
* Asutatud 20. jaanuaril 1993, asutajateks Mati Evert ja Rünno Marmor. 2004. aastast on firma ainuomanik Mati Evert
* Esialgu tegeles firma väetiste ja jõusööda maaletoomisega ning pidas Luual ka poodi
* 1993. a juulis omandas firma Luua kõrgemale metsakoolile kuulunud Kaiavere farmi koos juurde kuuluvate maadega
* 1997. a oktoobris ostis Evemar ära Kaarepere sovhoosi pankrotivara
* 1998 avas Evemar Luual baari Auul ja Palamusel baari Lible Juures
* 1999. aasta juulis moodustati baaride ja Luua poe haldamiseks eraldi firma, OÜ Luua Grupp ning ASist Evemar sai puhtalt põllumajandusfirma.
RIINA MÄGI
