2.-4. juulini toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses Euroopa Liidu projekti “Tervislikud vähelevinud teraviljad” viimane üldkoosolek. Partnerid kaheksast Euroopa riigist Tšehhist, Ühendkuningriikidest, Šveitsist, Austriast, Saksamaalt, Eestist, Poolast, Ungarist, Kreekast ja Türgist tegid kokkuvõtteid projekti tulemustest ja valmistasid ette lõpparuannet. Koosoleku viimasel päeval tutvustavad projekti eestipoolsed partnerid Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlased tegevusvaldkondi ja katsepõlde.
Projekti koordineerib Tšehhi Põllukultuuride Uurimisinstituut. Projekt algas 2013. aastal, teadusasutused viisid läbi aretus-, töötlemis- ja agrotehnilisi katseid, kvaliteedi- ja turu-uuringuid. Projekti peamiseks eesmärgiks on vähemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamine Euroopas. Uuritavad teraviljad on speltanisu, üheteranisu, kaheteranisu, rukis ja kaer.
Speltanisu on tavalise pehme nisu vähenõudlik sugulane, mis sügava juurekava tõttu talub hästi ebasoodsaid kasvutingimusi, toitainete vaegust ja põuda. Spelta toiteväärtus on kõrge, tal on tavanisuga võrreldes kõrgem lipiidide, küllastumata rasvhapete ja mikroelementide, sisaldus.
Üheteranisul on kõrgem proteiini, mikroelementide ja asendamatute aminohapete sisaldus kui ükskõik millisel teisel nisuliigil ja seda peetakse väga maitsvaks. Samuti on sel suurem lipiidide sisaldus kui tavalisel nisul, rohkem proteiini, gluteiini, E-vitamiini ja vähem fenoolühendeid.
Kaheteranisu on vähenõudlik agrotehnika ja kasvutingimuste suhtes. Selle terades on vähem gluteeni ja rohkem kiudu kui tavalisel nisul ning sisaldab antioksüdante.
Rukis ja kaer on rohkem levinud kui eelnimetatud nisuliigid ja neid kasutatakse nii toidu- kui ka söödaviljana. Eestis on rukis ja kaer väga hästi tuntud, kuid Euroopas tuleb neid tervislikke teravilju uuesti tarbijatele tutvustama hakata. Rukis sisaldab nisuga võrreldes rohkem mineraalaineid ja asendamatuid aminohappeid. Kaer on tervislik eelkõige tänu proteiinile, kvaliteetsele rasvale ning lahustuvate kiudainete sisaldusele.
„Tänu projekti raames tehtud uuringutele on meil nüüd uut informatsiooni nende teraviljade geneetika, valiteedi, haiguskindluse ja variatiivsuse kohta, mis on väga oluline info aretajatele. Samuti teame, kuidas kasvatada neid teravilju erinevatel maadel ja erinevate väetamissüsteemide juures. Meil on nüüd uusi tooteid, uusi retsepte ja teame nüüd rohkem nende teraviljade turustamisvõimalustest,“ rääkis projektijuht Dagmar Janovska. „On tore, et ETKI osales meie projektis. Teil on heade teadmistega rukkiaretajad ja -teadlased. Spelta on Eestis veel vähelevinud, kuid siin on väga hea ettekujutus, kuidas seda tutvustada kui „uut“ teravilja Eesti jaoks,“ lisas Janovska.
ANDRA KIRNA
