Ettevõtlus on aktiviseerunud Jõgeva ja Põltsamaa piirkonnas

Tänavu esimeses kvartalis registreeriti Jõgevamaal viiskümmend kaks uut ettevõtet, kusjuures kõige aktiivsem on uute firmade loomisprotess olnud Jõgeva linnas, Jõgeva vallas ja Põltsamaa linnas.


Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Marve Millendi sõnul registreeriti käesoleva aasta esimeses kvartalis Jõgeva linnas 11, Jõgeva vallas kaheksa, Põltsamaa linnas seitse, Põltsamaa ja Tabivere vallas kuus, Puurmani ja Torma vallas neli, Saare vallas kolm ning Mustvee linnas, Pajusi ja Palamuse vallas üks ettevõte.

“Kõik registreeritud ettevõtted on osaühingud. Alates 2011. aastast ongi FIEde arv vähenenud ja osaühingute arv kasvanud,”  ütles ta. “2014. aasta esimese kvartaliga võrreldes on ettevõtete registreerimise kasvutrend sama, sest kvartalite võrdluses lisandus tänavu üks ettevõte rohkem. Nii ei saa ettevõtete loomisel paraku suuremat aktiivsust tõestada,” märkis Millend.

“Arvestades, et ettevõtlusaktiivsuse ja ettevõtete arvu poolest on esikohal Põltsamaa ja Jõgeva linn ning Põltsamaa ja Jõgeva vald, võiks järeldada, et hea ettevõtlik keskkond on eeskujuks ning julgustuseks neile, kes soovivad alustada oma ettevõttega. Nende omavalitsuste rahvaarv on selgelt suurem. Põltsamaa kandil on soodne asukoht riigi tähtsaima tuiksoone, Tallinna-Tartu maantee vahetus läheduses, hea transpordiühendus loob eelised leida oma ettevõttesse töötajaid ka kaugemalt. Kindlasti aitab ettevõtluse arengule kaasa Põltsamaa Ettevõtjate Liidu tegevus, ettevõtlust soosiv kohalik omavalitsus ja tugev ettevõtlusõpe koolides. Põltsamaa ametikooli pikaajaline tegevus on ilmselt samuti loonud soodsa fooni ettevõtlusaktiivsuse kasvuks. Jõgeva Valla Ettevõtjate Liit ja vallavalitsuse ettevõtluse tähtsust mõistev suhtumine on samuti loonud soodsa majanduskeskkonna. Jõgeva valla tugev põllumajandustaust annab märgatavad ressursieelised. Jõgeva linnal on aga kindlasti ettevõtluseks sobivaid hooneid, hea rongiühendus Tallinna ja Tartuga ning väga head mitmekülgset haridust pakkuvad koolid.

Mõnes väikses omavalitsuses võib olla tänu asukohale ja vallajuhtide toetusele väga hea majanduskeskkond, aga kandi tööealiste elanike vähesus, majandustegevuse hooajalisus ja turu piiratus ei soosi ettevõtluse kasvu,” lisas Millend.

“Iga uue ettevõtte tekkimine annab põhjust uskuda, et selle rajajal ja omanikul on usku edukasse majandustegevusse ühes või teises piirkonnas ning soovi selle arengusse ka ise panustada,” tõdes Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. 

Nõusoovijad alati oodatud 

Marve Millendi sõnul saab Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusest infot Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) vahendusel äriregistrist.

“Samuti külastavad meid enne ettevõtte loomist äriplaani ja finantsprognoosi tegemisel starditoetuse saamiseks töötukassa kliendid. Nõustame igat inimest, samuti on meilt võimalik saada infot, mida maakonnas plaanitakse ettevõtluse osas, kuhu rajatakse tööstusparke, millised on toetusvõimalused ettevõtte loomiseks.

Oleme täheldanud, et need alustavad ettevõtjad, kes käivad meilt eelnevalt nõu küsimas, on edaspidi tavapärasemast edukamad ja väldivad juba eos vigu, mida noore ettevõtja puhul ikka ette tuleb. Väga on oodatud meile konsultatsioonile ka tegutsevad ettevõtjad,” lausus JAEKi juht. 

Parimad maksumaksjad Põltsamaal 

Veel rõhutas Millend, et piirkonna ettevõtluse hea käekäigu üks tunnustest on kindlasti üksikisiku tulumaksu laekumine. “Isegi kui piirkonna inimesed on välismaal tööl ja nende teenitud palgast laekuvad maksud kodukohta, siis annab see kohaliku elu edendamiseks ikkagi hea võimaluse. Samas näitab tulumaksu suurem laekumine ka kohalike ettevõtjate kui tööandjate tugevust ning võimalusi maksta kõrgemat palka. Tulumaksu suurem laekumine ühe inimese kohta räägib inimeste ettevõtlikkusest, paremast seisust tööhõive osas.

“Jõgevamaa on tulumaksu laekumise järgi ühe elaniku kohta jaanuarist maini 2015 paraku edetabeli 4. kohal tagantpoolt arvestades. Jõgevamaast kehvemate palkadega on veel inimesed Võrumaal, Valgamaal ja Ida-Virumaal,” teatas Millend.

Positiivse noodina võiks tema sõnul märkida, et üksikisiku tulumaksu laekumiste kasvu järgi jaanuarist maini 2015 võrrelduna mullu sama ajavahemikuga on Jõgevamaa riigis kuuendal kohal. Meie ees on suurima kasvuga Võrumaa, Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Hiiumaa. On arvamusi, et tulumaksu laekumiste kasvu taga on ja uus seadus, mis näeb ette kanda kõik töötajad registrissse. See toob kaasa mitteametliku palgamaksmise vähenemise, eriti palju kasvas tööle registreerimine ehitussektoris,” ütles Millend.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus