Neljapäeva õhtupoolikul said prefekt Vallo Koppel, Jõgevamaa Naiste tugikeskuse juht Astrid Maasing ning Jõgeva maakonna ohvriabi töötaja Rita Kaasik maavanem Viktor Svjatõševilt kätte esimesed kaisukarud, mis mõeldud vaimse ja füüsilise vägivalla käes kannatanud lastele.
Kui noorsoopolitseinik Kersti Raiküla mullu sügisel CARE3 projektiga Poolas käis, tutvustasid Poola kolleegid talle karu projekti. Kui Poolas on perevägivalla juhtum, mida politsei lahendama läheb, siis annab ta lapsele karu. Möödunud aasta lõpus said kokku maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov, noorsoopolitseinik Kersti Raiküla ja ohvriabi töötaja Rita Kaasik. “Kersti Raiküla pani minu ette karu ja rääkis, et Poolas antakse see pehme loom lastele, kes on kannatanud perevägivalla tõttu. Ehk oleks meil ka midagi taolist võimalik korraldada, küsis ta. Idee meeldis mulle, miks ka mitte seda meie maakonnas pilootprojektina rakendada,” rääkis maavanem.
Siseturvalisuse nõukogu kiitis projekti heaks
Tema sõnul võeti kaisukaru projekt kohe siseturvalisuse nõukogu teemaks. “Eelnevalt rääkisin sellest projektist ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga. Kuna politsei hakkaks peamiselt sellega tegelema, siis küsisin, kas tema on nõus. Vaher ütles, et idee on hea. Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu koosolekul osales ka sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Olle Selliov, ka tema on teemaga kursis,” lisas maavanem.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuse peaspetsialist Rita Kaasik leidis, et kui laps on kaotanud tulekahjus oma kodu ja tal pole enam ühtegi mänguasja, ja kui päästja annab talle karu, siis on sellel lapsel keegi, kellele või millele toetuda. Võib olla on see karu just tema turvalisuse punkt. Õnnetustes vigastada saanud lastele on päästjad ka varem karusid kinkinud. Kriisipsühholoog, pereterapeut Karmen Maikalu kiitis samuti siseturvalisuse komisjonis projekti heaks.
Esimene osa rahast oli võimalik eraldada Jõgevamaa arengurahadest. Partneriks tuli Jõgevamaa Naiste Tugikeskus eesotsas Astrid Maasinguga, kes oli valmis võtma projektiraha taotluse tegemise ning hanke väljakuulutamise enda kanda.
Karu on armas, tore ja vahva ning tal on lasteabi number kaasas. Maavanema sõnul ei tehta seda kampaania korras, vaid ollakse võimelised vähemalt paari aasta jooksul karusid jagama. 150 karu on kohal, järgmine 150 tuleb paari kuu pärast. Maakonnas on aastas umbes 300-350 perevägivalla juhtumit, sellest umbes 150 juhul on vajalik jagada kaisukaru. Seega võib aastas vaja minna umbes 150 karu, 300 karust peaks jätkuma paariks aastaks.
Perevägivald on tõsine probleem
Lõuna prefekti Vallo Koppeli sõnul ei eristu Jõgevamaa ülejäänud Eestist, perevägivald on tema hinnangul probleem igal pool. “Ja mitte ainult perevägivald, vaid kogu lähisuhtevägivald. Osapooled tunnevad üksteist, võimalik, et on majanduslikus sõltuvussuhtes elukohast tulenevalt või muul viisil. Eriti kole, kui üheks osapooleks või pealtnägijaks on lapsed. Praktika näitab, et sellisel juhul saab lastest alguse uus ring samasuguseid probleeme, kusagilt on vaja need juured n-ö läbi lõigata,” märkis Koppel.
Prefektil on hea meel tugeva koostöövõrgustiku üle. “Võiksime rõõmustada selle üle, kui need karud püsiksid võimalikult kaua politseinike käes. Karu iseenesest ei aita kedagi, küsimus on meie ametnike oskuses, kuidas karu oma töös kasutada. Üks võimalik viis on, et karu kinkimise läbi jääb lastele meelde – politsei poole võib pöörduda. On vanemaid, kes ähvardavad politseiga, kui laps ei käitu hästi. See teeb kurvaks. Sealt jõuame selleni, et lapsed kardavad politseid, sest politsei tuleb ja karistab. Selle müüdi murdmiseks on karu samuti tubli abimees. Lisaks on karuga kaasas lasteabi telefoninumber. Vajadusel saab laps helistada ja rääkida oma murest, karu on tema juures olemas.”
Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse juhataja Astrid Maasing ütles, et on palju lapsi ja emasid, kes nende poole pöörduvad. “Kahjuks on emad nii alla surutud, et nad ei oska alati lapsi aidata. Karu on lapsele hea sõber ja lohutaja. Meil on olnud ka juhtum, kus täiskasvanud poeg otsib emale ja noorematele õdedele-vendadele sellelt numbrilt abi,” rääkis Maasing.
Kersti Raikülal on hea meel, et karu projekt on nii kiiresti teoks saanud.“Täpselt aasta tagasi kohtusime projekti partneritega ning nägime poolakate karu. Tookord mõtlesime, et väga tore oleks ka meil oma karusid jagada. Poolakad väitsid, et karud on hästi mõjunud. Väga oluline on laste hulgas arusaama tekitamine politseist kui aitajast ja sõbrast, mitte karistajast. Ma loodan, et karu on ka meie lastele abiks.”
MTÜ Eesti Abikeskused Lasteabi telefon on andnud ametliku nõusoleku numbri kasutamiseks.
Maavanema sõnul pole maavalitsus kaisukaru projekti üksi ellu viinud. “Peab olema meeskond, ja koostööpartnerid,” tunnistas ta. Maavanema kinnitusel teevad kõik tööd tervema, tugevama ja turvalisema Jõgevamaa nimel.
HELVE LAASIK
