Kätte on jõudnud aasta kõige lühemate ööde aeg ja suvine pööripäev. Eestlastele on see ammustest aegadest seostunud eelkõige jaanipäevaga. Vabadussõda lisas sellesse aega ka võidupüha, mida tähistame alates 1934. aastast riikliku pühana.
- juuni on meie jaoks sümboolse tähendusega päev, mil Kaitseliidu juhtimisel korraldatakse esinduslik paraad ja Maakaitsepäeval jagatav võidutuli viiakse laiali maakondadesse. Nii on võidupüha oluline kogukondade ühendaja. Üheskoos meenutatakse ajalugu ja tunnetatakse paremini rahvuslikku identiteeti. Võidupühal süüdatud tuli lisab sellesse pidupäeva erakordsust. Sümboliseerib ju tuli nii puhastumist kui taassündi. Aga samas meenutab ka vabadusvõitlust, mis on meie rahvast oma olemasolu säilitamise nimel saatnud juba Lembitu aegadest alates.
Võidupühal üle kogu maa süüdatavad tuled sümboliseerivad kõige paremini eestlaste ajaloolist rahvuslikku võitlust, mille krooniks on meie iseseisvus. Sel teel on tähtis osa Vabadussõja mälestusmärkidel, millega sõjaeelses Eestis austati meie vabaduse eest langenuid. Võõrvõim püüdis neid küll maatasa teha ja hävitada, kuid kohad ja killud jäid alles, mida siis uue vabaduslaine koidikul üle Eesti taastati. Ka Jõgeva maakonnas. Kõike seda aitas alles hoida möödunu mäletamine.
Nii on meil nüüdki võidupüha künnisel kohustus meenutada oma eelkäijaid, kellele me oma vabaduse võlgneme. Sest võidupüha tähistamine võimaldab parimal moel ühendada erinevaid põlvkondi, minevikku ja tulevikku ning säilitada seeläbi paremini kollektiivset mälu.
