Kolm kuud kestnud põud ja kuumus on Eesti põllumehele taas tõsise väljakutse esitanud. Ikaldus ähvardab nii suurpõllumehi kui ka aedviljakasvatamisega tegelevaid väikeettevõtjaid, kõige suurema löögi alla on sattunud söötade varumine piimakarjale. Juba praegu on selge, et paljudel farmeritel tuleb söödanappus kätte.
„Eesti rahva mure ei ole silo ega lehm, vaid maal töötav noor põllumees ja elav inimene. Praegune olukord ei too nälga majja nagu 17. sajandi lõpus, sest poest saab ikka süüa osta, kuid see toob endaga kaasa inimeste lahkumise maalt,” rääkis ilmekalt riigikogulane, maaelukomisjoni liige Igor Gräzin Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudis esmaspäeva ennelõunal toimunud riigikogu maaelukomisjoni erakorralisele istungil. Koos põllumajandusorganisatsioonide esindajatega arutati seal pikast põuast tingitud probleeme ja otsiti olukorra leevendamiseks lahendusi.
Rahvarohke laiendatud nõupidamise sisse juhatanud maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on põuakahjud üle Eestimaa õige erinevad. „Kõige raskem on seis Lääne-Virumaal, aga samuti ka Jõgevamaal, Tartumaal ja Raplamaal. Piimakarja pidajad pole saanud varuda talveks piisavalt sööta, paljud köögiviljakasvatajad on ikaldunud kapsad ja porgandid maa sisse kündnud ning ka vilja- ja kartulisaagid jäävad enam kui tagasihoidlikeks,” kirjeldas Kokk tekkinud olukorda.
Eriolukord nõuaks vastavat seadust
Hetkeolukorrast ja riigi võimalustest põllumehi toetada andis ülevaate maaeluminister Tarmo Tamm. Ministri sõnul saab olulisi otsuseid langetada ikka kooskõlas Euroopa Liiduga.
„Põuaprobleem on praegu pooltel liidu liikmetel, kuid kindlasti pöördume abi saamiseks Euroopa Komisjoni poole. Olukord on meie põllumeestel kahtlemata murettekitav, sest teraviljasaak jääb prognooside järgi 30 –70 protsenti loodetust väiksemaks. Kõige teravam puudus on loomasöödast, seda on vähe ja kvaliteet kehv. Juba esimene niide andis tänavu tavapärasega võrreldes vaid 30-50 protsenti söödakogusest. Teine oli veel kehvem ja kolmandat enam ei tule.”
Rääkides eriolukorra väljakuulutamisest, märkis minister Tamm, et praeguses Eesti seadusandluses sellist võimalust ei ole. Vabariigi valitsus võib välja kuulutada hädaolukorra, kuid seda saab teha vaid juhul, kui inimeste elu on ohus.
Mitmed põllumeeste esindajad toonitasid ka Jõgeval, et eriolukorra väljakuulutamine muudaks põllumajandustootjate jaoks lihtsamaks ja selgemaks ka suhtlemise oma lepingupartneritega, näiteks pankade või vilja kokkuostjatega.
Vastates maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse kriitikale, märkis minister Tamm, et riigikogu liikmed võivad teha ettepaneku taolise seaduse loomiseks. Kruuse lubas seda juba lähiajal teha.
ETKI direktor Mati Koppel andis kohalviibijatele lühikese ülevaate ka võimalikest tagasilöökidest instituudi seemnekasvatuses. „Põhikultuuride seemnekasvatuses jääb meie prognoositav rahaline tulu põua tõttu ca 245 000 euro võrra väiksemaks. Maksimaalsete kahjude puhul võib see küündida kuni 430 000 euroni.”
Räägiti väga palju sellest, milline on hetkeolukord ja mida tuleks tulevikus teha. Samas on elu näidanud, et põllumees pole meie kliimavöötmes kunagi millegi eest kaitstud.
Kliima endine, liit teine
Aasta põllumees 2016 Lembit Paal tuletas meelde, et viimati olid piimatootjad sellise olukorraga silmitsi 1950. aastatel, mil oli küsimus selles, kuidas loomad üle talve pidada. „Sööta lihtsalt ei ole. Esimene niide andis meil viiskümmend protsenti loodetust, teine oli rohkem töörõõm ja kolmandat niidet ei tule. Mis edasi saab, ei tea.” Kõik see kokkuvõttes kinnitab, et maailmas ei ole uut midagi.
Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu tegevjuht Raul Soodla ütleski, et kriisiolukorras käiakse koos aastast aastasse, kuid ükskord tasuks midagi ette võtta, et aasta pärast ei oleks põhjust taas ümber laua koguneda.
„Praegu on seis selline, et meil pole lehmadele midagi ette anda. Kui põud jätkub, ei saa ka talivilja külvata ning põua mõjud kanduvad edasi järgmisse ja ülejärgmisse aastasse,” märkis Soodla. Samas müüvad mõned põllumehed heina ja põhku ülikõrge hinnaga Rootsi. Solidaarsusevajadusest praeguses kriisiolukorras räägiti koosolekul korduvalt, kuid kas see tegelikult ka toimib?
Tartumaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Sõrra tõstatas isegi küsimuse, et kui Eestis kehtiks eriolukord, kas siis saaks keelata sööda riigist välja müümise. Minister Tamm sellesse võimalusse ei uskunud.
Komisjoni liige Heimar Lenk kirjeldas värvikalt, kuidas ta 1964. aastal noore ajakirjanikuna tegi loo abi vajavatest Eesti põllumeestest. „Siis pöörduti Tallinnast palvega Moskva poole ja abi saadigi. Nii vähe on maailmas nende aastatega muutunud. Kliima on meil sama, ainult liit on teine.”
Igor Gräzin lisas, et Eesti asubki põllumajandusele ebastabiilses piirkonnas ja mingi jama tuleb meil alati. Eelmisel aastal lõputu vihm, nüüd põud. „Aga sellest on võimalik õppida ja vastavad järeldused teha. Kui vaja, siis öelda ka riiklikult otse välja: meil on põud ja jama kaelas.”
Ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg püüdis välja pakkuda omapoolseid võimalusi, kuidas tootjate olukorda kergendada. Üks neist on kindlasti raha leidmine käibevahendite laenu jaoks. Seda ettepanekut toetati. Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul tuleb selleks riigieelarvesse leida 12 miljonit eurot.
„See on minu hinnangul kõige olulisem meede, millega põllumehi aidata. Teiseks tuleb PRIA toetuste väljamaksmine senise detsembri asemel varasemaks tuua. Ning kolmandaks on oluline rääkida keskkonnaametiga läbi vee kasutamine põllumajanduslikus tootmises,” lausus Kokk.
Maaelukomisjon saab taas kokku 14. augustil.
TIIT LÄÄNE
