Kui kaugel kolhoosiajal kihas maal vilgas tegevus, siis tänapäeval on pilt kardinaalselt muutunud ja enamasti võib maapiirkondades vaid üksikuid inimesi liikumas näha. Nüüd on just väiksemates kohtades kujunenud külaelu keskuseks raamatukogu.
Avinurme suunduva tee ääres, Ulvi rahvamajas asub raamatukogu, kus kohalikke elanikke teenindab Anu Kalaus. Tema sõnul külastavad raamatukogu peamiselt vanemad inimesed.
„Kõigil ei ole kaugemale liikumise võimalust. Neil on hea meel, et raamatukogu siit Ulvist ära ei kadunud. Ainukesed asutused, kuhu inimestel põhjust tulla on, ongi raamatukogu ja siinsamas kõrval asuv kauplus. Töötan ka Avinurme raamatukogus ja kui mina siin Ulvis olen, laenutab Avinurmes raamatuid mu kolleeg. Avinurmes on ju kool ja raamatukogus käib palju õpilasi. Kui mujal korraldavad raamatukogud oma põhitegevuse kõrval mitmeid üritusi, siis Ulvis peale raamatute laenutamise midagi ei toimu, sest siin pole rahvast, kellele neid korraldada. Pealegi on ülejäänud ruumid rahvamajas kütmata. Kohalikud naised siin vahel ikka midagi teevad.”
Kuulata inimeste mured ära
Mõistagi tuleb maaraamatukogu töötajal ka inimeste mured ära kuulata ja nende rõõmudele kaasa elada.
„Nii mõnigi eakas elab üksi ja tal polegi eriti kellegagi suhelda. Lugeda eelistatakse midagi kergemat, näiteks tuntud inimeste elulugudest jutustavaid raamatuid. Raha on ju napilt ja seetõttu vahetame Avinurme raamatukoguga inimestele huvi pakkuvaid raamatuid. Ka raamatute kaugemalt tellimise võimalus on olemas,“ rääkis Anu Kalaus.
Haldusreform endise Avinurme valla inimeste jaoks midagi muutnud ei ole, sest suuremad keskused on neile endiselt Rakvere, Jõhvi ja Tartu. Anu Kalaus on enamasti Jõhvis käinud. „Jõgevaga meil sidemeid ei ole. Minu jaoks ei muutnud ka vallakeskuse Avinurmest Mustveesse üle viimine midagi. Küll andis see turvatunde, kui keskus kohapeal asus. Siis sai vajadusel vallamajast läbi astuda. Paraku ei pääse Avinurmest ja Ulvist kuigi hästi Mustveesse ja Jõgevaga puudub bussiühendus üldse,“ märkis Anu Kalaus.
„Ulvis olen kakskümmend aastat elanud. Praegu on siin elu kurb. Noortel pole siin eriti midagi teha, sest töökohti on vähe. Siin tegutseb paar puidutööstust, aga seal on väga vähe töötajaid. Ulvis elab omajagu lapsi, aga siia elama jäämiseks neil perspektiivi ei ole. Aktiivset külaelu siin samuti ei ole. Tegelikult oleks meile hädasti sauna vaja, sest paljudel pole kodus tänapäevast pesemisvõimalust. Ka bussiliiklus on vilets, nii Mustvee kui Avinurme suunas. Jõgeval käimine on hoopis keeruline,“ rääkis Ulvi elanik Ants Sulg.
Avinurmes pole häda midagi
„Mina olen Avinurme kandis sündinud ja siin viimased paarkümmend aastat elanud. Lühemat aega olin tööl Avinurmes, aga põhiliselt töötasin Põltsamaa 5. autobaasi Mustvee 8. brigaadis. Ega siin Avinurmes midagi häda ei ole. Noorte eest ei oska rääkida, aga näen, et noori ringihulkujaid on suveõhtutel piisavalt. Kui siit Mustveesse on vaja minna, siis peab sinna hommikul kohale sõitma ja enne õhtut tagasi ei saa. Kui vallavalitsus asus Avinurmes, sai sealt lihtsalt ära käia, aga praegu mitte. Elan valla korteris ja seetõttu tuleb mõnikord ka vallamajas käia. Ida-Virumaa alt üle tulemine
Jõgevamaa koosseisu ei muutnud minu jaoks midagi. Kaugemale tuleb siit aeg-ajalt paratamatult liikuda, sest kui toidukaupa on siin täiesti piisavalt, siis riideid, jalanõusid ja muid tööstuskaupu tuleb enamasti Jõhvi või Rakverre ostma minna. Ehitusmaterjali saab enam-vähem kohapealt kätte. Kultuurielu toimib siin suhteliselt hästi ja kultuurimajas korraldatakse nii kontserte kui muid kultuurisündmusi,“ hindas olukorda Avinurme elanik Tambet Paju.
Puiduait meelitab uudistama
Avinurme Puiduaida noore müüjanna sõnul käib kohalik rahvas sealt sageli kingitusi otsimas. „Poe perenaised läksid koolitusele ja olen hetkel nende ajutine asendaja. Palju käib meil juhuslikke möödasõitjaid. Kuid siin käib ka selliseid ostjad, kes spetsiaalselt kohale tulevad. Kõige paremini lähevad kaubaks laastukorvid, mis on juba lausa Avinurme kaubamärgi staatuses. Ostetakse ka puulusikaid, puust nuge, kahvleid, pannilabidaid ja lõikelaudu. Puiduaidas korraldatakse ka õpitubasid. Siia sisenejad ütlevad tihti, et siin on hästi hea lõhn,“ rääkis nooruke müüjaasendaja Patricia Matso.
Lohusuu raamatukogu töötaja Inga Tamme sõnul külastavad sealset raamatukogu nii lapsed kui ka täiskasvanud. Täiskasvanud räägivad seal mõnikord oma probleemidestki. Raamatukogu kõrval asub küll ka vabaajakeskus, aga sel käivad koos nooremad. Samas majas on olemas eraldi ruumid pensionäridele, kes tegutsevad väga aktiivselt, tähistades koos rahvakalendri tähtpäevi, sünnipäevi jne. Ka Inga Tamm kinnitas, et üks suuremaid probleeme on kohapeal kehv bussiühendus teiste keskustega. Tema ise elab Mustvee lähistel ja saab sealt bussiga tööle käia.
TOOMAS REINPÕLD
