Elistvere loomapargis algab sünnipäevanädal

Elistvere loomapark on väikestele ja suurtele loomasõpradele elamusi pakkunud juba kakskümmend aastat. Tuleva nädala on loomapark kuulutanud oma sünnipäevanädalaks ja põnevaid tegemisi jätkub igasse päeva. Sünnipäevanädala eelmänguna saab täna teoks Elistvere loomapargi päev.


 Tänane loomapargi päev kuulub Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) sündmuste sarja “Mis on puude taga?”. Sellise nimega vastuste- ja osaluspäevade sari käivitati, sest mure Eesti looduse, sealhulgas metsa pärast on omandanud ühiskonnas laia kandepinna ja seepärast on enam luubi alla sattunud ka RMK töötajate tegemised. Nii kutsutaksegi inimesi juba kevadest saati metsa, rappa, rahvusparki, raielangile ja mujale. Teoks on saanud näiteks metsaistutuspäev, matkaradade päev, soode päev (siis oli üheks külastuspaigaks ka Endla soostik), puude kokkulugemise päev jne. Parkide päevad on senini toimunud Toila-Orus ja Keila-Joal, nüüd on siis Elistvere loomapargi kord.

Loomapargi päeval antakse sissejuhatuseks ülevaade RMK külastuskorraldusosakonna tööst ja tutvutakse loomapargi tegemistega: kust loomad loomaparki tulevad, millega neid toidetakse jne. Rahvas saab ka ise rohusööjate loomade toidulaua rikastamisel käed külge panna: valmistatakse ühiselt vihtu ja antakse need ka neljajalgsetele ette.

“Kui vihtu rohkem saab, paneme osa meie vana mõisaaida esisesse võlvialusesse kuivama,” ütles Elistvere loomapargi teabejuht Elle Mäerand ja lisas, et vihtu tehakse põhiliselt pajuokstest, aga kui materjali leidub, ka vahtraokstest. Vahtrad on mõnegi looma maiuspala.

Olgu öeldud, et loomapargi töötajad ise tavaliselt vihtu ei valmista – ei abilistega ega ilma. Vihad ostetakse, nagu muu toidukraamgi, kindlatelt varustajatelt.

“Aga leidsime, et vihtade valmistamine on selline tore töö, mida saame loomaprgi päeval osalejatele aktiivse tegevusena välja pakkuda,” ütles Elle Mäerand.

Pärast vihtade valmistamist peetakse piknikku ja kuulatakse Tabivere valla laululaste esinemist. Lõpuks saavad kõik valida endale mingi meelelahutusliku tegevuse: minna juhendajaga loomapargi ringkäigule, valmistada külastuskeskuses mõne meene või proovida loomapargi praegu veel testimisel olevat nutirada. Nutirajale minnakse, kaasas vastava rakendusega tahvelarvuti, ja lahendatakse mitmesuguseid ülesandeid: kus tuleb vastata mõnele küsimusele, kus midagi lugeda, pildistada või joonistada.

“Tulevikus hakkame nutirajal seiklemise võimalusi pakkuma lasteaia- ja koolilastele,” ütles Elle Mäerand.

Luud kapist välja

Kahjuks tuleb nüüd välja öelda ka see kurb tõde, et tänasele loomapargi päevale on kõik kohad juba täis registreeritud.

“Algul pakkusime välja viiskümmend kohta, aga kui need kiiresti täis said, otsustasime, et võtame vastu veel kakskümmend ehk siis kokku seitsekümmend inimest. Aga ka need kohad haarati lennult,” ütles Elle Mäerand.

Tema sõnul oli üheks usina registreerimise põhjuseks kindlasti võimalus loomaparki tasuta külastada (loomapargi päevale registreerunutele on täna vaba sissepääs). Neile, kes sellest võimalusest täna ilma jäid, on nüüd aga hea öelda, et tuldagu 27. augustil loomapargi sünnipäevale, sest siis on vaba sissepääs kõigile.

“Kui sarja “Mis on puude taga?” kuuluva loomapargi päeva toimumisaeg paika pandi, ei taibanud sarja vedajad ega meie ise, et see sündmus sisuliselt meie sünnipäevanädalaga kokku jookseb, aga nüüd on sellest väikest viisi kasugi,” ütles Elle Mäerand.

  1. augustist algab siis loomapargi sünnipäevanädal. Esmaspäev on kuulutatud kaunistuste päevaks: siis valmistatakse okstest, samblast, samblikust, hundinuiaväätidest ja muust käepärasest kaunistusi, et loomade elupaigad pidulikumaks muuta.

“Ega me praegu ette tea, kuidas loomad meie kaunistustesse suhtuvad: võib-olla pilluvad need kohe laiali. Aga võib-olla jäävad need ka kauemaks silma rõõmustama,” sõnas Elle Mäerand.

Teisipäeval on pargis köögi ja söögi päev: külastajad lubatakse loomapargi köögipoolele ning kell 10 ja kell 16 on võimalik koos pargi töötajatega kaasa teha tavapärane loomatalitusring. Kolmapäevase loodushariduspäeva kohta võib aga naljatamisi öelda, et siis võetakse luukered kapist välja. Nojah, tegelikult võib külastuskeskuse õppeklassi arvukatest kappidest leida pigem üksikuid luid, kui terveid luukeresid. Aga luud-kondid kraamitakse tõepoolest välja ja igasugused muud põnevad asjad ka. Näiteks mikroskoobid. Nendega on tore lähemalt vaadata näiteks päevakoeri või lilleõisi.

“Loodus on lilleõisi luues uskumatult peent tööd teinud. Aga ilma mikroskoobita näeb ainult väikest osa sellest,” ütles Elle Mäerand.

Neljapäev on õuesõppepäev. Siis on võimalik loomapargiga juhendaja saatel tutvuda. Ringkäigud algavad kell 11, 13 ja 18. Et loomapargi töötajad teaksid, kas ringile minekuks tuleb valmis olla vaid ühel või hoopis kahel-kolmel giidil, tuleks osaleda soovijail end telefonil 525 3395 või e-posti aadressil elistvere.looduskeskus@rmk.ee registreerida. Sama kehtib teisipäevaste loomatalitusringide kohta.

Muusikat ja teatrit

Reede ja laupäev on pargis kaunite kunstide päralt. Reede on muusikapäev. Siis saab külastuskeskuses linnulaulu kuulata, õhtul kell 18 algab aga ansambli Lõõtsavägilased kontsert. Kolm aastat tegutsenud ansamblis musitseerivad koos üks kogenud ja kolm väga noort muusikut ehk Karksi-Nuia muusikakooli direktor Margus Põldsepp ning sama kooli õpilased või vilistlased Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja ja Tobias Tae. Vaatamata napile hulgale eluaastatele käsitsevad ansambli noorliikmed ühtviisi hästi nii eesti lõõtspilli kui ka vene karmoškat. Nii et Lõõtsavägilasi tasub kindlasti kuulama minna. Ja arvatavasti naudivad muusikat loomapargi asukadki. Juulis, loomapargi kohvikutepäeval, käis näiteks loomaaedikute juures musitseerimas noor lõõtspillimees Rauno Koorts ning siis oleks karu Karuliina peaaegu et tantsima saadud.

Laupäeval tehakse pargis näitemängu. J. V. Veski nimelise Maarja põhikooli lapsed on kooli huvijuhi Kristi Jaanuse juhendamisel selgeks õppinud teemakohase teatritüki “Kuidas loomad sabad said”. Seda saab vaadata kell 14. Pühapäev on siis aga päris sünnipäev ning sel puhul pakutakse loomapargi asukatele kell 13 pidulikumat einet.

Kui pühapäeval, 27. augustil, on loomaparki sissepääs vaba, siis sünnipäevanädala teistel päevadel tuleb loomaparki pääsemiseks pilet lunastada. Samas ei küsita sünnipäevanädala tegevustes osalemise eest lisaraha.

Elistvere loomapark on praegu koduks umbes poolesajale loomale. Närilistemaja pisiasukaid pole nende hulka arvatud. Kõige kauem on loomapargi “leival” olnud piisoniemand Vilja: ta toodi Elistverre 1997. aasta septembris, st umbes kuu aega pärast pargi avamist. Pargi kõige värskem elanik on aga sel teisipäeval ilmale tulnud kabehirvevasikas. Elistveres saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas.

Kui loomapargi käivitajaks ja majandajaks oli esialgu Eesti metsaselts, siis üheksa aastat tagasi arvati park RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus