Viimasel ajal on kõlapinda leidnud teema, mis puudutab Eestit ja vähenevaid eurotoetusi. Fakt on see, et uuel finantsperioodil (alates 2021. aastast) Eestile eraldavate eurotoetuste maht väheneb. Seda enam on paslik hinnata juba tehtud investeeringute mõju Eestile ning vaadata tulevikku.
- aasta sügisel Eesti elanike seas läbi viidud avaliku arvamuse uuring, milles osales üle 1000 inimese, tõi välja, et 87 protsenti arvab, et eurotoetuste mõju on kogu Eestile olnud positiivne. Kusjuures see osakaal on võrreldes eelmise aastaga jäänud samale tasemele. Kui minna täpsemaks ja küsida vastanute arvamust eurotoetuste mõjust nende regioonile, siis 91 protsenti vastanutest arvas, et eurotoetuste mõju nende regiooni arengule on olnud positiivne (2016. aastal oli see 89 protsenti). See osakaal näitab, et inimesed näevad eurotoetuste mõju enda ümber ning seda väärtustatakse.
Kõige enam tajuvad eestlased eurotoetuste mõju valdkondades nagu põllumajandus, taristu, haridus ja veemajandus. Näiteks haridusvaldkonnas eurotemaatika tajumist võib põhjendada lähiaastatel ellu viidud haridusreformiga, mis muutis oluliselt süsteemi ning pälvis seepärast ka palju tähelepanu. Eurotoetuste abiga on arendatud suurel määral Eesti taristut (teed, sadamad jms) ning investeeritud veemajandusse, mille tulemusel saavad Eesti inimesed tarbida puhast joogivett. Sealjuures ei saa veel tänaselgi päeval igas Euroopa Liidu liikmesriigis selle elanikud puhast joogivett tarbida.
Eelpool mainitust tulenevalt teatakse eurotoetusi vahendavate asutustena kõige enam PRIA-t (põllumajandus), EAS-i (taristu, ettevõtlus) ning KIK-i (veemajandus). Kuid samas Eesti inimene eurotoetuste fondide vahel erinevust ei tee. Uuringu tulemustele toetudes võtavad inimesed eurotoetusi kui ühest fondist taotletavaid toetusi. Kõige enam teatakse Euroopa Regionaalarengu fondi ja Euroopa sotsiaalfondi, millest enamus projektidest ka toetust saavad. Sealjuures, Euroopa Regionaalarengu fondist toetatavad projektid on rohkem n-ö silmaga nähtavad ja käega katsutavad ehk näiteks hoonete ehitamine, restaureerimine, taristu arendamine jms. Sotsiaalfond aga investeerib rohkem pehmematesse, aga mitte vähem olulisematesse teemadesse, näiteks koolitustesse, haridusse jms. Ühtekuuluvusfondi eesmärk on aga finantseerida suuremaid ja laiahaardelisemaid projekte, näiteks on Elroni rongid rahastatud ning ka rajatav Rail Baltic saab finantseeritud Euroopa Ühtekuuluvusfondist.
Kui eesti inimene näeb enda ümber eurotoetuste positiivset mõju, siis 83 protsenti on kursis ka eurotoetuste temaatikaga. See osakaal on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 1 protsendi võrra ning üldiselt võib väita, et Eesti inimene on eurotoetustest teadlik. Sealjuures, Euroopa Komisjoni poolt tellitud eurobaromeetri uuring näitab, et 54 protsenti Eesti inimestest näeb eurotoetuste regionaalselt mõju (2016. aastal oli see 50 protsenti) kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 35 protsenti.
Seda, mida tehakse või on ära tehtud regioonis, kus elame, ei jää märkamata ega selle positiivne mõju tunnustamata. Küll märgatakse selle juures paremini just projekte, mis on n-ö silmaga nähtavad ja käega katsutavad nagu näiteks investeeringud taristusse, hoonete ehitamised jms. Kuna rahva ootused ja eurotoetustest teavitus on kõrge, siis tuleb teavitada ja teadvustada eurotoetuste planeerimist järgnevateks aastateks, mil uus finantsperiood toob Eestile kaasa eurotoetuste vähenemise.
ANU KIKAS, rahandusministeeriumi välissuhete osakond
