Eestlane on kristlik rahvas

Meelis Amur, EELK Kursi koguduse juhatuse esimees

Suur reede on kirikupühana suhteliselt vaikne aeg. See püha ei ole võrreldav jõuluaegse jumalateenistusega, kui siia kirikusse koguneb 150-200 inimest. Sellel teenistusel keskendutakse Jeesuse ristisurmale ning vaadatakse seda läbi tänapäevase prisma.

Kui küsida, kas Jeesuse ristisurm on tänasel päeval aktuaalne, siis tuleb tõdeda, et see on ka praegu jätkuvalt aktuaalne. Kirikuinimestena me eristame selgelt suurt reedet ja lihavõtteid ehk Jeesuse ülestõusmise püha.

Praegu elame ajas, mil Jeesus on elav ja surmast üles tõusnud. Suure reede teenistus on Kursi koguduses vaikne nagu enamikes teisteski kogudustes sellel päeval. Riiklik püha ei tähenda seda, et inimesed sellel pühal suuremal hulgal kirikusse tuleksid.

Nii on see ka ülestõusmispühal. Kursi kirikusse tuleb sellel päeval, nagu pühapäeviti tavaliselt, paarkümmend kohalikku inimest. Nende seas on selliseidki, kes siin igal pühapäeval kohal ei käi. Meie koguduse liikmete hulgas on nii nooremaid kui vanemaid inimesi ja mõeldes eelkõige eakate tervise peale, toimuvad meil teenistused sügisel ja talvel kiriklas, mida on  erinevalt kirikust võimalik kütta.  

Vaatamata sellele, et ülestõusmispühal suuremal hulgal kirikusse ei tulda, on eestlased siiski kristlik rahvas. Kui keegi tõstab kristliku kiriku vastu mistahes moel käe, siis asutakse kohe kiriku kaitsele, seda teevad needki, kes koguduse liikmed ei ole.

Me oleme kristlikust kultuurist kõik hea omaks võtnud.  Tulenevalt sellest, et muna on elu sümbol, kuulub munade värvimine kristliku traditsiooni juurde.

 Pean Jeesust oma isiklikuks päästjaks, sest tunnetan Jeesuse ristilöömise ja surnuist üles tõusmisega hingelist seotust.

MEELIS AMURI mõtted pani kirja TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus