Et kodumaal oreleid korrastada, tuleb meie meistritel vahepeal põhjanaabrite juures kõvasti tööd teha.
Orelimeister Olev Kents ütles, et põhitöö on tal siiski Eestis, kuid leib Soomes. Selleks, et remontida Mustvee orel 34 000 euroga, tuleb Soomes mitu korda rohkem teenida. Lahtiseletatult tähendab see, et põhjanaabrite juures teenitu toob meister Eestisse.
Orel peab kõlama nagu Mustvees vaja
Kohe pärast jaanipäeva pidulikult õnnistatud Mustvee orelit tahab Kents veel arendada. “Praegu on ta kõlalt mõnes mõttes ikka Soome ehk Joutjärvi pill, aga ma tahan teha teda Mustvee oreliks. Kõla tuleb laiemaks ja kandvamaks muuta.”
Kents on parandanud ja remontinud pea kakssada orelit. Uusi on ta ehitanud neli, (EMTA; Georg Otsa muusikakool, T. Sepa continuoorel ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumis), pluss üks n-ö eksamitööks Soomes Tornio kirikus.
Uus suurem töö on teda lähiajal ootamas Soomes. Mees jätab täpsustamata kus, sest ta pole veel lepingule kätt alla pannud.
Eestis on tal ees Puhja kiriku orelile prospekti restaureerimine, Maarja-Magdaleena kiriku oreli vilede remont, Paistu oreli lõõtsa remont.
Orelite juurde jõudis juhuslikult
Kui Kents õppis veel Tapal keskkoolis, läks ta ühel õhtul sõbrale külla. “Sõber oli haige, aga tal oli veel midagi hinge peal. Küsisin otse, mis teda vaevab. Mees oli kirikus orelit harjutanud, ta oli seal juba kolm kuud käinud, kui julges ette võtta orelivilede puhastamise. Nüüd olid oreliviled kõik laiali, ta palus mul need tagasi panna.
Loomulikult aitasin sõpra. Ta andis mulle kiriku võtme. Panin laualambi niiviisi maha, et see aknast välja ei paistnud. Õnneks olid tal viled kõik järjekorda pandud. Nuputasin natuke ja tegin selle töö ära. Keegi ei saanudki teada, et seal üldse midagi toimetati. See oli minu esimene kokkupuude oreliga. Aasta võis olla umbes 1974. Ma ei olnud veel keskkooligi lõpetanud. Vaatasin, et see on päris hea amet, peaksin ehk hakkama saama,” rääkis Kents.
Edasi hakkas ta nuputama, kuidas orelimeistriks saada. Tol ajal oli sügav nõukaaeg. Kindlasti pidi hakkama muusikaga tegelema. Mõeldud tehtud. Varem polnud Kents üldse muusikaga kokku puutunud. Ta harjutas harmooniumit ja üritas kohe muusikakooli minna. Mida rohkem katseid ta tegi, seda targemaks sai. Loomulikult kukkus ta igalt poolt välja. Lõpuks läks noormees filharmoonia estraadistuudiosse. Sinna pääses ta oma hea hääle tõttu. “Sain aru, et võin lauljana tegutseda. Kuid siis tuli sõjaväkke minna.”
Õppis Elleri koolis, töötas teatris
Sõjaväest naastes teadis ta, et võib laulu erialal muusikakooli sisse saada ning asus õppima Heino Elleri nimelisse muusikakooli Tartus. Seal õppis ta laulmist. Varsti pakuti kohta teater Vanemuine kooris ja kohe pärast seda veel osa draamanäidendisse.
Pärast kooli lõpetamist asus noor mees tööle Vihula kultuurimaja juhatajana. “Maakultuurimajas ei olnud suvel midagi teha. Talvel jälle ei saanud kirikus midagi teha,” tunnistas ta. Nii algaski tema elu orelimeistrina – suviti kirikutes, talvel kultuurimajas ja aastakese ka koolis muusikaõpetajana.
Oreleid on Eestis vähe, ligikaudu 160 ja orelimeistreid kokku neli – Hardo Kriisa, Agu Tint ja Toomas Mäeväli. Agu Tindiga käis Kents koos Hardo Kriisa juures kursustel. Kriisa kutsus ta enda juurde tööle. Paari aasta pärast kutsus Agu Tint ta konsistooriumi juurde loodud restaureerimisfirmasse tööle. Orelimeister Toomas Mäeväli tuli sinna praktikale. Tegelikult on nii, et meistrid tunnevad kõik üksteist. “Raske on öelda, et oleks kõva konkurents. Loomulikult me konkureerime iga töö peale,” lisas Kents. 1990 siirdus ta Soome Urkurakentamo Martti Porthan OY juurde praktikale. Koostöö selle ettevõttega on säilinud tänaseni. “Tänu sellele olen osalenud kümnete uute orelite valmimisel ja sadade orelite hooldusel ja remontidel Soomes.
Samas on välja kujunenud tööpiirkonnad, nii saab ühe väljasõiduga mitu orelit üle vaadata.”
Olev Kentsi elukäik
*Sündinud 1957 Tapa linnas
*Õppinud Tapa keskkoolis
*Õppinud Filharmoonia estraadistuudios
*Teeninud aastatel 1976-1978 aega nõukogude armees
*Lõpetanud 1982 aastal Heino Elleri nimelise muusikakooli, töötades samal ajal teatris Vanemuine kooriartistina
*1982-1987 Vihula kultuurimaja direktor
*Õppinud Hardo Kriisa käe all orelite remonti ja ehitamist
*Töötanud Kriisa firmas
*Hiljem konsistooriumi restaureerimisfirmas Wunibald oreliehitajana
*Praktiseerinud Urkurakentamo Martti Porthan OY-s
*Lühiajalisemalt praktiseerinud erinevates orelitöökodades Saksamaal, Hispaanias ja Belgias
*Aastast1997 oma firma
*Korrastanud üle 200 oreli nii Eestis kui ka Soomes.
HELVE LAASIK
