Valimistele järgnenud kuupikkuse töö tulemusel on kaante vahele saanud uue valitsusliidu koalitsioonileping, mis seab paika, kuidas Eesti eeloleva nelja aasta jooksul areneb ja kuhu soovime välja jõuda.
Algselt nelja ja viimaks kolme erakonna peetud koalitsiooniläbirääkimisi on ajakirjanduses iseloomustatud väga erinevalt ning tihtipeale on kõlanud, et kõnelustega läks liiga kaua aega. Usun, et sellepärast ei ole vaja muretseda, sest nagu vanarahvas ütleb, üheksa korda mõõda, üks kord lõika ning kaua tehtud kaunikene.
Nõnda on ka koalitsioonileping läbinud väga tiheda sõela, et saaks välja selekteeritud need meetmed, mis kolme valitsuspartneri hinnangul Eesti elu kõige otstarbekamalt edasi viivad.
Isamaa ja Res Publica Liidu üks peamisi valimiseelseid seisukohti oli, et Eesti inimeste sissetulekud peavad suurenema. Eelkõige neil, kes töötavad madala palgaga tasustatud kohtadel. Parempoolse erakonnana oleme seisnud selle eest, et inimesed saaksid pigem rohkem raha kätte, selle asemel, et küsida ots-otsaga kokku tulekuks sotsiaalabi.
Aasta lõpus maksutagastus
Koalitsioonilepingu kohaselt luuaksegi järgmisel aastal madalapalgaliste inimeste toimetuleku parandamiseks tagasimaksesüsteem. Tagasisaadav summa hakkab vähenema nii, et kui keskmine kuupalk ületab alampalka ühe euro võrra, väheneb maksutagastus 35 sendi võrra. Tagastus väheneb sujuvalt nullini hetkeks, kui inimese keskmine kuupalk eelmisel aastal ületab 615 eurot.
Tagasisaadav summa ei sõltu tasutud tulumaksust. See tähendab, et lastega pered jt saavad edasi ka kõiki seniseid maksuvabastusi. Toetus kasvab koos alampalga kasvuga. Näiteks kui inimene on vähemalt 12 kuud töötanud alampalgaga, saab ta maksutagastust (205-0.35 x 390) x 12 kuud = 822 eurot.
Tagasimakset saavad esialgsete hinnangute kohaselt umbes 80 000 inimest, kes teevad iga päev hommikust õhtuni rasket tööd, aga kellel on väikese palgaga raske toime tulla. Koos maksuvaba tulu kasvu, toimetulekupiiri tõusu ja lastetoetuste kasvuga tähendab see olulist abi just vaesematele peredele, kellel on kõige raskem.
Mõistagi soovib valitsus omalt poolt kaasa aidata tootlikkuse tõusule, tööjõu kvalifikatsiooni parandamisele, et Eesti ettevõtted suudaksid teha järjest kallimat tööd ning seega maksta ka järjest kõrgemat palka.
Üksikpensionäride toetusskeem
Teine oluline teema, millega IRL on aastaid tegelenud, on eakate inimeste toimetulek ning pensionid. Koalitsioonileppes on kokku lepitud, et pensionid suurenevad kooskõlas palkade kasvuga ning keskmine vanaduspension on tulumaksuvaba.
Samuti on valitsusliit seadnud eesmärgiks võimaluse korral tõsta pensioni baasosa kiiremini, mis mõjutab positiivselt just väiksemat pensioni saavaid inimesi, kaalutakse ka paindliku pensioniea juurutamist, tööandjapensioni rakendumist.
Juba kohalike omavalitsute valimiste ajal oli üks minu lubadus üksi elavate pensionäride toetussüsteemi loomine. Nüüd on hea tõdeda, et 2017. aastast rakendatakse üksi elavate pensionäride toimetulekut parandav toetusskeem ja 2018. aastast rakendatakse vanemapensioni.
Suurem tugi lastele
Meie jaoks on tähtis, et Eesti noortel oleks suurem kindlustunne pere luua ja lapsi kasvatada. Üheks kaitsvaks sammuks on koalitsioonileppes elatisraha fondi loomine, mis annab täiendava kindluse üksikvanematele.
Suurte perede toetamiseks on kokku lepitud meie loodud kodutoetuse laiendamine ka kolme lapsega peredele. Tõstame esimese ja teise lapse toetuse 60 euroni. Arendame edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat, makstes igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200-eurost lasterikka pere toetust (täiendavalt kehtivale 100-eurosele kolmanda ja enama lapse toetusele). Lisaks kindlustame igale noorele võimaluse osaleda spordi- ja huvitegevuses, loome selleks tervikliku riikliku sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteemi.
Riigireform algab riigist
Riigireform, on saanud kolitsioonilepingus olulise osa. Oluline on siinjuures silmas pidada, et riigireform ei alga omavalitsuste kokkuliitmisest, nagu tihtilugu arvatakse, vaid eeskätt riigiaparaadi enese toimimise ülevaatamisest.
Teame, et Eesti rahvastik üheaegselt väheneb ning linnastub. Mõistagi peab ka valitsussektori töökohtade arv käima üldiste protsessidega ühte jalga. Ehk kui tööealisi inimesi jääb vähemaks, ei saa ametnikkond samal ajal suureneda – see ei ole jätkusuutlik.
Teisalt pole võimalik teha kiireid ja järske liigutusi, sest nõnda võib kahjustatud saada avaliku teenuse kvaliteet. Oluline on leida kesktee, kuidas väiksemate kuludega tagada avaliku teenuse kättesaadavus.
Eelkõige näen kokkuhoiuvõimalusi ministeeriumide ja ametkondade dubleerivate tegevuste ning ülereguleerimise vähendamises. Selleks tuleb käivitada selge eesmärgiga riigiinventuur. Inventuuri käigus selgitatakse välja seegi, milliseid ametkondi, keskvalitsusega nõrgalt seotud sihtasutusi, agentuure, inspektsioone on võimalik viia Tallinnast välja maakondadesse. See tooks maakonnakeskustesse juurde riigipalgalisi ametikohti, mille mõju kohalikele eelarvetele ning kohalikule majandusele oleks märkimisväärne.
Kahtlemata vajab reformimist ka kohalik haldus, et kõik Eesti omavalitsused suudaksid täita neile pandud ülesandeid. Selleks on kokku lepitud viia läbi omavalitsuste ühendamine koos 2017. aasta valimistega. Kuidas ühinemised täpsemalt toimuvad, selleks võetakse järgmise aasta 1. juuliks vastu vajalikud seadusemuudatused.
Kokkuvõtteks võib julgelt öelda, et tegemist on eestimeelse koalitsioonileppega, mis tagab rahvusriigi kaitse ja sõjalise julgeoleku kasvu, parandab oluliselt madalat palka saavate tööinimeste olukorda (tagasimakse) ja kasvatab Eesti majandust, arendades haridussüsteemi (uued praktikakohad ja õpipoisisüsteem), tagab vajalike reformide elluviimise (haldusreform ja riigireform), kasvatab lastega perede turvatunnet (luues elatisraha fondi ja toetades suurte perede kodude loomist) ning tagab eakatele sissetulekute kasvu ja üksikpensionäri täiendava toimetulekuabi puuduse korral.
Täpsemalt saab koalitsioonilepingust lugeda http://kokk.info/
AIVAR KOKK, IRL, riigikogu sotsiaalkomisjon
