EKRE algatatud „Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõus” vääris arutelu üks punkt ja selle saab lahendada lipuseaduse muudatusega, mis ütleb ära kõik olulise. Seega lükkas põhiseaduskomisjon tagasi EKRE eelnõu ning teeb edaspidi ettepaneku muuta Eesti lipu seadust ja sõnastada see ümber nii, et see ütleks, milline on Eesti hümn ja kelle kirjutatud see on.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 7 kehtestab riigi sümbolitena riigivärvid, riigilipu ja riigivapi. Riigilipu ja riigivapiga seonduv on omakorda reguleeritud vastavates eriseadustes. Hümni ega ka muid rahvuse sümboleid lisaks riigilipule ja riigivapile ei ole Põhiseaduses välja toodud, mis põhimõtteliselt ei välista nende reguleerimist seaduse või madalama õigusjõuga regulatsiooniga. Hetkel on Eesti hümn ühiskondliku kokkuleppe ehk tavaõiguse kohaselt „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Hümni kui konkreetse muusikateose määratlemise soovi saab seega mõista.
Täiesti mõttetu on aga seadusega kirjeldada hümni kasutamisõigust ja viisi. Lihtsustatult: hümni esitatakse pidulikul hetkel ja kes saab, seisab püsti. Samuti on tsiviilriides meestel pea paljastatud, vormikandjad annavad au. See tava on meil hästi juurdunud. Hümni teotamine on ka praegu karistusseadustiku paragrahv 245 kohaselt karistatav.
§ 245. Eesti Vabariigi ametliku sümboli (1) Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. Seega ainus asjakohane põhjus on hümni konkretiseerimine. Lükates tagasi EKRE hümniseaduse eelnõu, otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon algatada Eesti lipu seaduse muutmise seaduse.
Ehk täpsemalt: Eesti hümni on kehtivas õiguses seaduse tasandil nimetatud kahes seaduses – need on Eesti lipu seadus ja karistusseadustik. (Karistusseadustiku säte on ülalpool kirjeldatud). Seega on sobiv koht lipuseadus ja nii soovimegi eelnõuga õigusselguse eesmärgil täiendada Eesti lipu seaduse § 3 lõiget 2 ning lisada viited hümni autoritele ning hümni pealkirjale.
Eesti lipu seaduse paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Friedrich Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (sõnad Johann Voldemar Jannsen) kui Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm” (sõnad Lydia Koidula) fragmendi baasil loodud signatuuri”.
MARKO POMERANTS, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees
