Eeloleval nädalavahetusel, 20.-22. maini saab teoks järjekordne, arvult 27. Roheliste rattaretk. Seekord tulevad ratturid Põltsamaa piirkonda avastama.
Retke korraldaja Peep Veedla tunnistas, et ta on endaltki küsinud, miks retkelised nii olulisse paika alles tänavu jõuavad, sest Põltsamaa kant on avastamist väärt, siinne aja- ja kultuurilugu huvitav.
Esimese käigu Põltsamaa piirkonda tegi Peep Veedla juba möödunud aasta mais, et saada selgeks, millised on need olulised kohad, mida rattaretkelised võiksid läbida, ja kuhu on võimalik laagrisse jääda. Marsruudi paikapanemisel tuli ka jälgida, kuidas Tallinna-Tartu maanteed võimalikult palju vältida. Veedla sõnul oleks tulnud veel natuke aega oodata, kuni Adaveres valmib jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud maanteealune tunnel.
Algus Sõpruse pargis
Praegusel marsruudil ristub retkeliste teekond Tallinna-Tartu maanteega kolmel korral. Puurmanis pääseb teisele poole maanteed viadukti kaudu, Adaveres ja Pikknurmes tuleb sõita üle maantee.
Möödunud sügisel pandi paika juba täpsem marsruut ning lepiti kokku laagripaigad, ühised ettevõtmised ja meelelahutusprogramm. Need plaanid tehakse eelnenud aastate kogemuse baasil. Samuti on igal rattaretkel tarvis leida võimalus autode parkimiseks. Autosid on päris palju, sest tänavusel retkel osaleb ca 1600 ratturit. Rattaretk saab alguse Põltsamaa Sõpruse pargist ja sealsamas lähedal leiti Põltsamaa linnavalitsuse abiga vajalik territoorium autodele. Retkelistega liigub kaasa ka meditsiini- ja tehniline abi. Kõik, kellel ratas lootusetult katki läheb või kes on ise „katki”, toimetatakse finišipaika.
Et tegemist on just Roheliste rattaretkega, saavad osavõtjad selle käigus juurde päris palju keskkonnaalaseid teadmisi. Mil määral retkeline kogu pakutava info vastu võtab ning kui aktiivselt toimuvast osa saab, sõltub juba igaühest endast.
Teadmised ja meelelahutus
Roheliste rattaretkel saab nii keskkonnaalaseid kui ka rattaretke toimumise paigaga seotud teadmisi. Meelelahutusprogramm on tänavu eriti rikkalik. Viimastel aastatel on osalejaid olnud 1500-2000 , varem on jõutud ka enam kui 3000 osalejani. Peep Veedla sõnul tema selles probleemi ei näe, et mingil hetkel saavad kõik Eestimaa piirkonnad retkeliste poolt läbi käidud. Kui Peep Veedla ja Aarne Valmis korraldajatena on ise kõikidel retkedel kohal olnud, siis enamik retkelistest vahetub.
Seni läbi käimata Eesti piirkondadest tasub nimetada Muhu saart ja Saaremaa idaosa. Kesk-Eestist on siiani mingil põhjusel alati välja jäänud Järva-Jaani, mis oleks tegelikult üsna põnev paik nii vanade autode kui kuulsate pritsumeeste poolest. Peep Veedla sõnul on tuleva-aastane Roheliste rattaretke piirkond juba välja valitud, ent see öeldakse välja pühapäeval Põltsamaa lossihoovis toimuval 27. rattaretke lõpetamisel, kus kuulutatakse välja ka tänavune rattarüütel.
Kolme päevaga läbitakse umbes 200kilomeetrine teekond. Esimese päeva olulisemad peatuspaigad on Esku, Võisiku, Kolga-Jaani, Kõo, Pilistvere ja Imavere. Teisel päeval Adavere, Pajusi, Pisisaare, Kalana, Lustivere. Aidu, Saduküla, Puurmani, Kirna. Kolmandal päeval Pikknurme, Umbusi, Kamari, Väike-Kamari. Retkelistele jagatakse teadmisi koduloost, ornitoloogiast, geoloogiast, metsandusest jpm. Reede hilisõhtu algab Imaveres öökontsert, laupäeval kuulavad retkelised Kirnas ansamblit Apelsin ning pühapäeval Põltsamaa lossihoovis ansamblit Sadamasild.
TOOMAS REINPÕLD
