Eda Ahi armastab vene kirjandust

Betti Alveri 110. sünniaastapäeva tähistatakse tema majamuuseumis poetessi debüüdiauhinna laureaatide tutvustamisega. 17. märtsil oli muuseumis külas luuletaja Eda Ahi, kes armastab vene kirjandust.


2012. aastal võitis Ahi debüütkogu “Maskiball” Betti Alveri preemia. Žürii märkas kohe noorluuletaja head vormitaju ning oskust kasutada rütmilist riimi.

Riimis kirjutamine ei olnud luuletaja teadlik valik. “Minu unistus on kunagi kirjutada vabavärssi, et ei peaks oma mõtteid ja kujundeid riimivormi suruma. Vabavärss on tõelise vabaduse tunnus. See oleks päris vinge,” tunnistas luuletaja.

Emakeeleks eesti keel

Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru sõnul on see tore ja suur tunnustus, kui inimese debüüti märgatakse. See muudab Betti Alveri preemia kvaliteedimärgiks ning tema nime ja loomingu tuntumaks.

“Eda puhul on tunnustus õigustatud. Korrastatud luule kirjutamine on raskemat teed minek. Inimene võtab loomingut tõsisemalt ja on aabitsatõed selgeks teinud. Väga heas värsitunnetuses leiab vihjeid kultuuriloole, nii Tarkovskile kui Mihhail Bulgakovi “Meistrile ja Margaritale”,” lausus Muru.

Eda Ahi armastusel vene kirjanduse vastu on eluline põhjus. “Olen kasvanud kakskeelses perekonnas, kus räägiti nii eesti kui vene keelt. Loomulikul teel olen jõudnud vene kirjanikeni,” rääkis luuletaja ja lisas, et eesti keel on tema emakeel, vene keeles ta end nii kindlalt ei tunne. “Sealt tuleb loomingus eesti keele eelistamine, kuigi vene keel on väga uhke ja rikas keel,” märkis ta.

Betti Alver oli üks esimesi luuletajaid, kelle loomingut ta  teadlikult luges. “See on jäänud minu sisse ja toonud siia.”Ahile ongi eelkõige muljet avaldanud Arbujad ning Juhan Viiding, Jüri Üdi, Doris Kareva, Viivi Luik, Paul-Erik Rummo ning itaalia ja vene luuletajad. Erakordselt põnev autor on tema hinnangul Dovlatov, keda Ahi soovitab noortel julgesti lugeda.

Asjalik luuletaja

Kuigi Eda Ahi on Eesti Kirjanike Liidu liige, peab ta ennast oma kolme luulekoguga veel noorluuletajaks – mis siis, et liidu liikmeks saab juba kahe kogumikuga. “Mina olen asisem luuletaja, vajan kirjutamise kõrval ka muud. Kirjutamiseks on vaja aega, mis, tõsi küll, möödub kirjanikel sageli niisama pikutades ja aknast välja vaadates. See ongi kasvulava mõtete kogumiseks ja lihtsalt olemise aeg,” selgitas ta. Ahi määratlebki ennast asjaliku ning tubli luuletajana, kes jagab ennast mitmete tegemiste vahel. Ta on täheldanud luuletajate seas suhtumist, et ennast veel poeediks ei peeta, pigem selle haledaks varjuks. Selline sõnum kõlab ka Eda Ahi lemmikute, itaalia 20. sajandi alguse luuletajate loomingus, kes masendava järjekindlusega kirjutavad, et nad ei oska luuletada.

 Üks hea luuletus peab Ahi kinnitusel enne avaldamist settima. “Mind motiveerivad kirjutama keel ja kujundid, sõnad ning väljendid, mida kuulen. Harvem kirjutan “südameverega”, valades oma tunded paberile. Need annavad hingamise ja aitavad lugu ümber kududa,” tunnistas ta. Voolavaid tundeid on raske riimi seada. Vahel on poetess töötanud korraga kahe luuletuse kallal, kui need aga vormuma hakkavad, avaldub hoopis teistsugune seos ja neist saab üks luuletus.

Kirjandus on elu

Eda Ahi ütles naljatades, et tema kõige tõsisem luuletamisperiood jääb lasteaia aega. Siis sai ainult luuletuste kritseldamisele mõelda, pärast tuli ennast jagada. Hiljuti kolides leidis ta oma vanad luulevihikud, kuhu kuueaastane luuletaja oli kirjutanud ning parandusi teinud. Ta nentis, et käsikirju on mõnus vaadata, aga tema kirjutab ka arvutisse, siis on hea parandusi teha, ainult pärast ei jää sellest jälge nagu paberile kirjutades.

Kirjutamist toetab luuletaja riigiametniku tööga välisministeeriumis, kus ta tegeleb Ukraina küsimustega. Huvitaval kombel kannab Eda Ahi 2014. aastal ilmunud kolmas luulekogu pealkirja “Julgeolek”. Armastuse teema kõrval käsitleb ta kirjanduslugu (“Tatjana kiri Oneginile”),  aga ka Ukraina kriisi. Sel ajal ta muide veel välisministeeriumis ei töötanud. “Kummaline, kuidas elu jõuab välja kirjanduseni ja kirjandus muutub eluks,” nentis  luuletaja.

Eda Ahi luulekogud

2012. aastal “Maskiball”

2013. aastal “Gravitatsioon” 

2014. aastal “Julgeolek”

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus