7. oktoobril möödus sada aastat armastatud eesti helilooja Raimond Valgre sünnist. Tema sünniaastapäeva tähistati mitmel pool Eestis, sealhulgas Kuremaal. Seal sai möödunud laupäeval teoks meeleolukas ja pidulik õhtu, mis kandis Valgre loodud lauludest inspireeritud pealkirja “Sinilinnu muinaslooline lend muusikas läbi saju”. Kui ühe tuntud muusiku planeeritud Valgre juubelituuri kontserdid, mis pidid toimuma oktoobri keskel Pärnus, Paides ja Tartus, tuli publiku vähese huvi tõttu ära jätta, siis Kuremaa lossi saal oli laupäeva õhtul muusikasõpru pilgeni täis. Saalis oli loodud lihtsate, aga mõjuvate vahenditega ühtaegu õdus ja pidulik meeleolu. Valgre loomingut esitasid kultuuriseltsi Jensel naisansambel, seenioride segaansambel, instrumentaalansambel Retpop, Mustvee naisansambel Rodnik, akordionist Johannes Haav ning vokaalsolistid Aimar Pihlak ja Tõnu Kaha.Jenseli eestvedaja Vello Pütsepa koostatud maitsekat kava hoidis ohjes tartlasest õhtujuht Peep Puis. Tema esituses kuulis publik ka Pütsepa poolt kirjandusest väljanopitud paeluvaid lugusid, mis heitsid valgust Valgre elukäigule ja tema laulude sünniloole.Näiteks selgus, et mitmes väljaandes Valgre tuntud “Tartu marsi” sõnade autorina ära toodud Ernst Johanson sai laulu kaasautoriks väikese äritehingu tagajärjel. Kõnealuse laulu kirjutas Valgre 1943. aastal Toropetsi lähedal Repkino külas, kuhu tema väeosa, 249. laskurdiviisi 917. polk pärast Velikije Luki lahinguid puhkama saadeti. Laulu tellijaks oli polgu politruk ning nagu tavaliselt, kirjutas Valgre laulule ise ka sõnad. Polgu orkestri viiuldaja Ernst Johanson andis talle selle juured vaid mõned soovitused ning viskas pärast seda nalja, et nüüd on tema ka laulu sünni heaks midagi ära teinud.“Anna oma tubakanorm ja oledki kaasautor!” ütles seepeale kirglik suitsetaja Valgre. Johanson oli nõus ja nii saigi ta n-ö võõrad suled selga.Raimond Valgre elukäigu üheks paeluvamaks episoodiks oli tema tutvumine Leningradist pärit inglise filoloogi Niina Nikolajevna Vassiljevaga ning sellest alguse saanud kirjavahetus. Selle kirjavahetuse fakt on tänu Mati Põldre loodud dokumentaalfilmile “Igavesti Teie” ja mängufilmile “Need vanad armastuskirjad” üldteada. Vähem teatakse aga seda, et Niina Vassiljeva on tänini elu ja tervise juures ning vaatamata oma kõrgele elueale (vanust on tal 89 aastat) isegi töötab veel Joffe-nimelises tehnoloogiainstituudis: tema inglise keele alased teadmised on lihtsalt nii kõrges hinnas.Valgrest eesNiina Vassiljevast ja tema kirjavahetusest Valgrega rääkis laupäevasel muusikaõhtul helilooja, pedagoog ja muusikapublitsist Alo Põldmäe, kes on, nagu selgub, Vello Pütsepa kursusekaaslane Tartu muusikakoolist. Põldmäe on koostanud ka kõnealust kirjavahetust käsitleva raamatu “Mu kallis Niina!”. Seda teemat asus ta uurima siis, kui töötas Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumis.“Mul on olnud au kohtuda Niina Vassiljevaga tervelt neli korda,” ütles Alo Põldmäe. “Valgre kohtus temaga kolm korda, nii et nüüd olen mina temast juba ühe korraga ees. Niina tuli pärast aastakümnete pikkust pausi esimest korda Eestisse 1993. aastal, kui tähistasime Valgre 80. sünniaastapäeva. Minu esimene “diplomaatiline” võit oli see, kui Niina soostus muuseumile üle andma Valgre poolt inglise keeles ja värsivormis kirja pandud ning joonistustega illustreeritud lühikese autobiograafia, mis kannab pealkirja “My Life Story”. Üldse sai Niina kätte 151 Valgre kirja. Tegelikult kirjutas helilooja neid aga ligemale 300. Iga teise või kolmanda kirja korjas tsensuur ära: sellepärast, et need olid inglise keeles ja tundusid seepärast kahtlased. Et kirjad paremini kohale jõuaksid, lisas Valgre hiljem ümbrikule venekeelse märkuse “na angliiskom jazõke” ehk „inglise keeles” ja see isegi toimis. Loodan, et kunagi jõuavad kõik kirjad meie teatri- ja muusikamuuseumi.”Õhtu oli Valgre vääriline2009. aastal sai Alo Põldmäe Niinalt nõusoleku Valgre kirjadel põhineva raamatu väljaandmiseks. 2010. aastal raamat ilmuski ning Põldmäe ja Vassiljeva tähistasid seda sündmust Sankt-Peterburgis teineteisele veini ja kooke välja tehes. Viimati helistas Põldmäe Niinale vaid paar päeva enne Kuremaa Valgre-õhtut.See õhtu jättis Põldmäele väga hea mulje.“Maal osatakse hingeminevaid sündmusi korraldada ning siinses suurejoonelises mõisahoones kukkus õhtu ka väga pidulik välja. See oli tõesti Valgre vääriline sündmus,” ütles Põldmäe.Ka õhtujuhil Peep Puisil oli sündmuse kohta vaid kiidusõnu öelda.“Olen Vello Pütsepa kutsel siin, Kuremaal üsna paljusid muusikasündmusi juhtinud,” ütles Puis. “Pütsep on tõeline maa sool ja siinne rahvas usaldab tema “kaubamärki”, nagu Valgre omagi. Valgre oli oma ajast kõvasti ees ja tema nimi on kuldsete tähtedega eesti muusikalukku kirjutatud. See peab ikka väga õel inimene olema, kes ütleb, et tänane sündmus oli mõttetu ja kehvasti tehtud.”Valgre sajandale sünniaastapäevale pühendatud õhtut aitasid kultuuriseltsil Jensel läbi viia Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Jõgeva vald. Vello Pütsep ja taidlejad pole aga maha matnud mõtet Valgre-õhtu kava mõne teise publiku ees korrata. Kava kokkupanekuks ja viimistlemiseks tehti ära tohutu töö (Vello Pütsep kirjutas näiteks terve hulga orkestriseadeid!) ning oleks ju kahju, kui publik tulemust ainult korra nautida saaks.RIINA MÄGI...
Loe lähemalt
