Jõgeval Jaama tänaval käib praegu uute kõnniteede ehitus. Samal tänaval asub Betti Alveri muuseum. Selle juhataja Toomas Muru ootas pikisilmi, millal tööjärjega nende maja ette jõutakse, ent paar nädalat tagasi sai ta abilinnapea Asso Nettanilt teada jahmatama paneva tõe, et muuseumi esine kõnnitee on käimas olevast kõnniteede uuendamise projektist välja jäetud.
Jaama tänava kõnniteed rekonstrueeritakse Euroopa Liidu tõukefondide toel ning projekti “Jõgeva raudteepeatuse parem ühendamine erinevate liikumisviisidega” raames. Tänu sellele projektile saavad rekonstrueeritud ka Mustvee maantee kõnniteed ning mitmeid töid tehakse Kesk tänavalgi.
Et ka Betti Alveri muuseumi esine kõnnitee tegelikult uuendamist vajab, seda näeb igaüks, kel silmad peas: asfalt on seal konarlik või suisa olematu. Eriti teravalt hakkab see silma torkama siis, kui ümberkaudu rekonstrueeritavad kõnniteed valmis saavad. Lisaks sellele kipub muuseumi esise kõnnitee jaamapoolset otsa uputama vihmavesi. Ning pime on muuseumi ees ka, sest seal pole tänavavalgustust.
Miks muuseumi esine kõnniteelõik kõnealusest projektist välja jäi, selle kohta polnud Toomas Muru senini ammendavat selgitust saanud.
“Linnavalitsuse liige Kalle Pint väitis, et projektitoetust kärbiti ja seepärast tuli see lõik välja jätta,” ütles Toomas Muru. “Aga miks siis just see lõik? See on ju täiesti ebaloogiline, kui ilus sile kõnnitee enne muuseumini jõudmist katkeb ja pärast veetorni juurest jälle kenasti edasi läheb. Pealegi on kõnniteede uuendamise ja rajamise maht päris suur: Jaama tänava kõnniteed lähevad viaduktistki edasi, Mustvee maantee kõnniteed üle silla Energia tänavani välja. Kui midagi rahapuudusel välja tuli jätta, siis oleks võinud jätta ju mõne muu lõigu.”
Eriti kurioosne on Toomas Muru meelest see, et muuseumi vastas, teisel pool Jaama tänavat seisvate tondilossi meenutavate vanade puumajade ees hakkab nüüd jooksma piinlikult sile valgustatud kõnnitee, millelt on ka vihmavesi ära juhitud.
Sõnum külalistele
“Need tondilossid on siis linnavalitsuse silmis justkui suurem väärtus, kui üks linna väheseid huviväärsusi ‒ Betti Alveri muuseum,” ütles Toomas Muru. “Mis sõnumi loevad sellest välja meie oma linna noored ja kultuurihuvilised ning mida arvavad sellest meie linna külalised? Kui kutsume inimesi 23. novembril toimuvale muuseumi uue ekspositsiooni avamisele ja Betti Alveri 110. sünniaastapäeva tähistamisele, peame ilmselt paluma, et tulijad taskulambi kaasa võtaksid ja kummikud jalga paneksid.”
Toomas Muru on enda sõnul pärinud asja kohta aru ka linnapealt Raivo Meituselt, kes väitnud, et tema ei teadnud muuseumi esise teelõigu kõnniteede rekonstrueerimise projektist väljajäämisest midagi.
“Aga mina seda ei usu,” ütles Toomas Muru. “Raivo Meitus oli siis, kui asju otsustati, abilinnapea, kes tegeles kultuuri, spordi ja hariduse teemadega. Jõgeval ainult kolm kultuuriasutust ongi: kultuurikeskus, raamatukogu ja muuseum. Pole ju loogiline, et abilinnapea ei teadnud asjadest, mis üht kolmest kultuuriasutusest otseselt puudutab.”
Muru ütles, et ei taha tüli üles kiskuda, ent tunneb, et muuseumi on alandatud, sellele koht kätte näidatud. Samas usub ta, et võib-olla taheti koht kätte näidata talle isiklikult: keskerakondlastele, kes linnas veel hiljuti võimul olid, ei pruukinud ta sümpatiseerida. Ent muuseum pole ju tema isiklik ettevõtmine, vaid linna finantseeritav sihtasutus, mis kannab pealegi linnale olulisi väärtusi. Eriti kummaline oli Muru silmis linnamajandusosakonna juhataja Vello Ründva käitumine.
“Kui ma temalt kõnnitee kohta aru pärisin, vastas ta kahe sõnaga: “Paras sulle!” Ma ei saa aru, miks Ründva nii ütles või mida sellega mõtles. Kui see nali oli, siis küll väga ebaõnnestunud nali,” arvas Toomas Muru.
Algab tänavalt
Tema sõnul oli muuseumi esine kõnnitee õnnetus seisus juba siis, kui muuseum kümme aastat tagasi avati. Siis öeldud, et tee kordategemiseks on vaja projekti. Muuseumi ümbruse haljastusprojekt, millesse kuulub ka kõnnitee uuendamine, valmis aga juba mitu aastat tagasi, ent senini pole vähimatki märki sellest, et see kavatsetaks teoks teha.
“See on nagu nõuka-ajal, et kui korra olid korteri- või telefonijärjekorras viimane, siis viimaseks sa jäidki,” ütles Toomas Muru. “Kui aga tulevikus peaks tõesti hakatama muuseumi esist kõnniteed korda tegema, siis ilmselt tuleb lõhkuda nii mõndagi sellest, mida praegu ehitatakse.”
Iroonia seisneb tema meelest selles, et Betti Alveri muuseumi varsti avatav ekspositsioon on ehitatud üles valguse ja pimeduse kujundile: Betti Alveri elu esimene eluperiood on kui valguse aeg, 1940. aastast alanud okupatsioonide aeg aga pimeduse aeg.
“Nüüd võib siis kõvera muigega öelda, et ekspositsioon algab juba muuseumi esiselt tänavalt, kus samuti vastanduvad ühel teepoolel valitsev valgus ja teisel teepoolel valitsev pimedus,” ütles Toomas Muru. Ta on mõelnud ka avaliku pöördumise koostamise ja sellele allkirjade kogumise peale. Ta usub, et neid, kes oma allkirja annavad, jätkub. Muuseumile on kümne tegutsemisaasta jooksul tekkinud päris suur ja arvestatav kultuuriinimestest sõprade ring: seal on selle aja jooksul toimunud sadakond näitust, lisaks sellele kontserte ja muid kultuurisündmusi.
ERKI TEDER, Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialist:
Mõistame Toomas Muru muret ja tunnistame, et pärast Jaama tänava jalgtee rekonstrueerimist mõjub muuseumi ette jääv 73 meetrine vana kõnniteelõik üpris trööstituna. Linnavalitsus korrastab selle teelõigu omavahenditest 2017. aasta esimesel poolel. Uue LED tänavavalgustuse saab teelõik juba sel sügisel, seega muuseumi uue püsiekspositsiooni avamisele tulemiseks ei pea taskulampi kaasa võtma.
Toomas Muru kahtlustused muuseumi esise kõnnitee teadlikust või lausa pahatahtlikust väljajätmisest ja kärpimisest on alusetud. Betti Alveri muusemi esise teelõigu rekonstrueerimist ei rahastata Euroopa Liidu tõukefondide projektist “Jõgeva raudteepeatuse parem ühendamine erinevate liikumisviisidega”. Raudteeääre ja muusemi ümbruse korrastamisel on tegemist kahe eraldi projektiga: ühe projekti eesmärgiks on tagada tõrgeteta juurdepääs raudteepeatusse ja teise projekti eesmärgiks on muuseumi ümbruse haljastuse ja juurdepääsuteede kordategemine. Olukorra kurbloolisus seisnebki selles, esimene projekt viiakse ellu EL tõukefondide abil, kuid muuseumi ümbruse korrastamise projekti elluviimiseks rahalisi allikaid ei ole. Nii 2014. Aastal OÜ Palmpro koostatud Jaama tänava tee-ehitusprojekt kui ka 2014. aasta kevadel RjaU Maastikubüroo OÜ koostatud küüditatute mälestuspargi ja Betti Alveri muuseumi ümbruse haljastuse ja teede-ehituse projekt nägid ette, et uus jalg- ja jalgrattatee kulgeb hoopis teisel pool sõiduteed. Jaama tänava äärse muuseumi poolse kõnnitee asemele on projektis ettenähtud murukate.
Soovime muuta Mustvee maanteelt raudteepeatusse või kesklinna liikujate teekonna selgemaks ja turvalisemaks. Jaama tänava ja Mustvee maantee jalgtee rekonstrueerimise projekti eesmärk on tagada jalgsi ja jalgrattaga liiklejate võimalikult sujuv ja mugav teekond raudteepeatusse. Selleks rajamegi muuseumi ees kulgeval Jaama tänava lõigul planeeritud murukatte asemel uue 2,5 m laiuse hästi valgustatud jalg- ja jalgrattatee.
Vello Ründva on allakirjutanu juuresolekul Toomas Muru ees vabandanud oma musta huumorina mõeldud väljaütlemise pärast. Ja nagu öeldud, on linnavalitsus valmis muuseumi esise kõnniteelõigu tuleval aastal asfalteerima ning juba sügisel saab tänavavalgustus korda.
RIINA MÄGI
