Veel on neid, kes mäletavad, kust kulges omal ajal kitsarööpmeline raudtee ja kus asusid rongijaamad, mida enam pole või mis on lagunenud. Üks selline paik on Avinurme, kus möödunud pühapäeval taas jaamahoone avati.
Need, kes Avinurmest läbi sõitnud, on kindlasti märganud Avijõe kaldal raudteesillal seisvat väikest rongi, mis paikneb kitsarööpmelisel 178 meetri pikkusel raudteelõigul. Raudteed, mis nüüdseks veel uue jaamahooneni ei ulatu, mööda see sõidukorras rong mõnikord liigub. Kohalik rahvas loodab, see hakkab tulevikus raudteesilla ja jaamahoone vahel edasi-tagasi sõitma.
Avijõe Seltsi juhatuse liikme ja Avinurme kitsarööpmelise raudtee taastamise eestvedaja Eve Straussi sõnul on seltsil kindel soov ehitada kunagine kitsarööpmeline Mustvee-Sonda raudteelõik välja kilomeetripikkusena. Ettevõtmisele on õla alla pannud ka Mustvee vald. Tehniline projekt selle raudtee ehitamiseks on olemas ning tehnilise järelevalve ametilt on raudtee kasutusele võtmiseks saadud ehituslubagi. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele kirjutati projekt piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse, et raudtee rajamiseks raha taotleda, kuid saadi vastus, et Avinurme asub suurtest tõmbekeskustest kaugel ja seetõttu ei ole niisugune investeering põhjendatud. „Minu jaoks on EASi otsus ja selle meetme nimetus, kust me raha taotlesime, täielikus vastuolus,“ kommenteeris Eve Strauss.
Seejärel kirjutati projekt Leader-grupi Peipsi-Alutaguse Koostöökojale. Ka sealt ei eraldatud raha põhjendusega, et kahest asutusest korraga samale objektile raha taotleda ei saa ja pealegi arvati, et EAS maksab oluliselt suurema summa. Tänavu sügisel esitatakse Leaderisse uus taotlus.
Raudteelõigu projektijärgseks maksumuseks kujuneb 155 000 eurot. Avijõe Seltsi liikmed ja nende abilised on suure osa ettevalmistustöödest juba teinud. Valmis on ehitatud teetruubid ja maha võetud metsa. Tänu sellele on trassi ehitamise hinnaks 66 000 eurot. Rajatud on kaks parklat ning ooteplatvorm äsja avatud jaamahoone juurde. Selle ehitamisel on kasutatud sõjatules hävinud kunagise jaamahoone detaile.
Eve Straussi sõnul ei julgeta praegu veel mõelda, et tulevikus Avinurmest mööda kitsarööpmelist raudteed Mustveesse saaks sõita. Samas märkis ta, et miski siin maailmas ei ole võimatu. Kui omal ajal suudeti madala maaga Avinurme raudtee rajada, et puidutöötlejad oma toodangu linnadesse saaksid saata, siis miks ei peaks 21. sajandil saama ehitada paarikümne kilomeetri pikkust teed.
TOOMAS REINPÕLD
