Avatud taludes käis rohkesti külalisi

Üleeile sai teoks kolmas üle-eestiline avatud talude päev. Jõgevamaal avas oma uksed külastajatele üheksa talu ja muud maaettevõtet. Külaliste arvu järgi võib öelda, et linnarahval on tänapäeva maaelu vastu elav huvi. Avatud talude päeva kordaminekule aitas kaasa ka ilus ilm.


Eesti Taimekasvatuse Instituut Jõgeva külje all võttis avatud talude päevast osa esimest korda. Külaliste võõrustamine iseenesest ei ole instituudile võõras, konverentsid ja põllupäevad tootjatele on juba ammused tuttavad. Seekord, avatud talude päeva puhul, oodati ka lihtsalt huvilist rahvast.

Oma tööd näitasid kartuli-, teravilja-, heintaimede- ja köögiviljaaretajad. Tehti lühikesed bussiekskursioonid katsepõldudele. Vaatamiseks oli üles rivistatud katsetehnika, millega saab pisikesi katsepõllulappe harida. Sisse sai piiluda kasvuhoonetesse ja kõikjal oli asjatundlikke inimesi rääkimas.

Kartulikasvatust tutvustanud Aide Tsahkna näitas oma töövahendeid, mis nägid välja, nagu pärineksid need väiksema käibega tööstuslikust köögist. Sest uue sordi kohta on vaja saada üsna detailseid andmeid. Tärklisesisalduse ja muude kulinaarsete omaduste kõrval ka näiteks seda, kuipalju tööstusliku kartulikoorimise käigus kaduma läheb. Väljas oli vaadata pildistend kartulisordi sünni kohta ja hulgi erinevaid kartulisorte, mis just näitamiseks üles võetud.

Näha sai ka eesti esimest sojaoa sorti Laulema, maitsta kohapeal tehtud sojapiima ja kohupiimalaadset toitu. Teadur Lea Narits tutvustas peale sojaoa teisigi liblikõielisi.

Taimekasvatuse instituudis aretatud tomatid olid ka välja pandud, ent kõik neist polnud kasvanud instituudi kasvuhoonetes, sest külm ja pikaldane kevad ning jahe suvealgus alles lasevad tomatitel valmima hakata. Ingrid Bender ütles: “Nad on meil kokku laenatud, et ikka näidata saaksime.” Aga kasvuhoonetesse sai küll sisse vaadata.

Aretaja Ilme Tupits tutvustas teravilju. Näha oli mitmeid nisu-, kaera- ja rukkisorte, tritikalet, tatart. Nii terveid taimi, kui ka viljahaigustega nakatunuid. Omaette põnevaks teemaks tõusis tungaltera omaduste tutvustus.

Palju potipõllumehi

Instituudi direktor Mati Koppel oli giidiks põllutuuridel. 25minutilisel sõidul sai näha, kuidas katsepõllud välja näevad ja kuulda, mida, kuidas ja milleks instituudis tehakse.

Kohal oli toitlustaja, sai jäätist ja muudki kõhutäidet. Lapsed said lastetoas tegelda kartulitrükiga ja näha sordiaretaja tööriietust – kaitseprille ja maski, sest teraviljaga tegelemine on ikka päris tolmune töö.

Reine Koppel ja Rosangelika Todoruk andsid kaks väikest kontserti.

ETKI-s käis üleeile külas 173 inimest ja tervelt 60 protsenti neist olid oma maakonnast. Nn potipõllumehi oli külaliste hulgas koguni 86 protsenti.

Kui Eesti Taimekasvatuse Instituut osales avatud talude päeval, nagu öeldud, esimest korda, siis Torma vallas Ookatkul tegutseva Miku talu pererahval oli sellise sündmuse korraldamisel võimalik tugineda kahe varasema aasta kogemusele. Ent loomulikult mõeldi ka sellele, et rahvale jälle midagi uut pakkuda oleks.

Üheks uudisasjaks oli Miku talus näiteks perepoeg Mikk Tuti firmale OÜ Mikumikkel hiljuti Austriast ostetud veski, milles jahvatustöö teevad ära portselanist valmistatud veskikivid. 240 pööret minutis on Mikk Tuti sõnul piisavalt aeglane tempo, et vältida vilja kuumaks minekut. Tänu sellele säilivad kõik viljas olemas olevad ained jahvatatavas jahuski. Uues veskis saab jahvatada nii suuremat kui ka väiksemat viljakogust. Veski on piisavalt tootlik, aga seda on samas lihtne enne järgmise viljapartii jahvatamist puhastada.

“Mahevilja kasvatajale on see hea võimalus, kui ta tahab just enda viljast jahu teha lasta,” ütles Mikk Tutt. Koos veskiga tellis OÜ Mikumikkel helbepressi, ent selle saab käiku lasta siis, kui on olemas ka kaerakoorija. Koorimata kaerast tehtud helbed ei kõlba, nagu selgus, siiski süüa.

“Veski soetamine oli kasulik samm tootearenduse mõttes,” kinnitas Mikk Tutt. “Enda kasvatatud viljast jahu jahvatades saame anda oma toodangule kohapeal lisaväärtust.”

Väike kogus eri liiki jahu oli uue veskiga valmis tehtud juba avatud talude päevaks ja Miku talu uudistama tulnud said seda kaasa osta.

Külaline Hollandist

Peretütar Kertu Tutt fotografeeris soovijaid polaroidkaameraga ja valmistas viljakuuri sisse seatud talukohvikus pehmeid vahvleid. Kohvikus pakuti ka pannkooke. Neid küpsetas Kertu hollandlannast sõbranna Nadia Mooij. Kertu ja Mikk lõpetasid nimelt hiljuti Hollandis kõrgkooli ning Kertu kutsus oma toakaaslase Nadia appi avatud talude päeva läbi viima.

“Ma üldse ei kahetse, et Kertu kutse vastu võtsin,” ütles Nadia. “Olen esimest korda Eestis ja valmistan esimest korda suurel pannkoogipannil prantsuspäraseid õhukesi pannkooke. Meil, Hollandis tehakse tavaliselt väikesi pakse pannkooke.

Hollandis ma polegi üheski talus käinud, aga siin on igatahes väga äge.”

“Meil ongi täna palju abilisi. Ka mu õde ja ema tulid Viljandist siia ning kohvikus lõbustavad rahvast noored muusikud Stina Heinola, Georg Sakrits ja Romet Allingu Jõgeva muusikakooli rahvamuusikaansamblist Tuustar,” ütles Miku talu pereema Pille Tutt. Peremees Sulev Tutt oli aga pisut mures heinateo pärast: ilm oleks selleks igati sobinud, aga aega ju polnud…

Torma keraamika- ja disainihoovis Loov Energia võõrustati avatud talude päeva külalisi teist korda. Huvilistel oli võimalik imetleda Loova Energia perenaise Erika Aasa keraamikat, seda kaasa osta ning soovi korral ka ise käed saviseks teha. Erika oli välitelki üles pannud potikedra ja näitas, kuidas paraja suurusega saviplönn pöörleval kedral kõigepealt tsentrisse ajada, siis süvend sisse teha ning tasapisi seinu kasvatama hakata. Ega neid julgeid palju olnud, kes ise savitreimist proovida julgesid. Ning kes proovis, oli sunnitud tõdema, et kohe esimese korraga see töö väga edukalt välja ei kuku.

“Aga see on ikkagi tore, et siin savitööd proovida ja n-ö õiget savitunnetust otsida sai,” kiitis Sirje Pärn, kes tuli Loovat Energiat külastama koos tütarde ja tütrelastega. Teda on elu viinud Pärnu kanti, keda Tartusse ja Tallinna, aga suviti veedavad kõik palju aega suguvõsa suvekodus Rääbisel.

“Mul on nii hea meel näha, et majas, kus minu koolipõlves elas minu muusikaõpetaja, praegu selline tore keraamika- ja disainihoov tegutseb,” ütles Sirje Pärn.

Enne Tormasse tulekut oli ta koos järeltulijatega viibinud Kääpal, kus sai talutooteid osta, miniloomaaia asukatega suhelda, hobuvankril sõita, seikluspargis turnida jne.

“Need inimesed, kes avatud talude päeval huvilistele oma uksed avavad, väärivad igati tunnustust,” lisas Anneli Pärn.

Ühtekokku käis Jõgevamaa taludes ja maaettevõtetes üleeile 3300 külalist, kogu Eesti peale kogunes avatud talude päeva külastusi üle saja tuhande.

Jõgevamaa koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul kujunes ka koostöökoja korraldatud bussireis Jõgevamaa avatud taludesse populaarseks.

“Juba on küsitud, kas selline bussireis ka tuleval aastal tuleb. Ning on selgunud ka mõned uued huvilised, kes tuleval aastal avatud talude päeval külalisi vastu võtta sooviksid. Nii et avatud talude päevast “ei pääse” me kindlasti ka tuleval aastal,” sõnas Aive Tamm.

ANDRA KIRNA

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus