Astelpaju kasvataja sai vajaliku laohoone

Astelpajul on väärt mari: maitsev ja vitamiinirikas. Raigastvere külas asuva Sepamäe talu astelpajuistandusest tuli esimene saak 2009. aastal. Praegu kasvatatakse mahetunnustusega istanduses marju 2,5 hektaril, ent ettevõtja sooviks tootmist laiendada. Üheks eelduseks, mis seda teha võimaldab, oli laohoone rajamine. See kerkis tallu Leader-programmist saadud toetuse abiga.

Laohoone muudab saagi koristamise lihtsamaks. Suuremates astelpajuistandustes ei korjata tänapäeval nimelt enam marju kasvava põõsa küljest, vaid põõsalt lõigatakse osa saagiga oksi maha, tükeldatakse need väiksemateks juppideks, asetatakse kastidesse ning viiakse külmkambrisse. Kui saak valmib, tuleb see ära koristada kümmekonna päevaga. Need kümme päeva on niigi kiired ja kui siis hommikune kaste või vihm tööd kipub segama, on väga halb.

Tänu laohoonele ei sega ilm nüüd Sepamäe talu saagikoristust: järgmise päeva jagu marjadega oksi saab õhtul ära lõigata ja laohoonesse valmis viia ning hommikul võib, kindel katus pea kohal, oksi tükeldama hakata. Sepamäe talu peremees Madis Jaaniste usub, et tänu laohoonele sai ta 2017. aastal paari tonni võrra suurema saagi, kui laohooneta oleks saanud.

Laohoones saab hoida ka talus vajalikku tehnikat ja muud inventari. Veelgi suurem roll on hoonel tulevikus: sinna on peremehel plaanis rajada marjade hoidmiseks vajalik külmkamber. Praegu tuleb tal oma saaki säilitada naaberküla astelpajutootja juures. Oma külmkambri puudumine on üks tegureid, mis tootmise arendamisel praegu veel piduriks on.

„See on päris tüütu, kui pead marjade edasi-tagasi vedamise peale aega ja raha kulutama,” tõdes Madis Jaaniste.

Astelpaju marjadest tehakse Sepamäe talus eelkõige külmpressitud toormahla. Kuumutamata mahlal on värske maitse ja selles on säilinud marjades olev rikkalik vitamiinivaru. Laatadel, kus Sepamäe talu põhiosa oma toodangust turustab, on astelpaju toormahl, mida saab osta nii pudeli kui topsi kaupa, minev kraam. Kuuma ilmaga tarbitakse eriti hea meelega astelpaju jääjooki.

Talu müügiletilt saab laadal osta ka marju, marjapüreest ja roosuhkrust tehtud kummikommi sarnaseid vitamiiniribasid ning marjajahu, mida võib segada näiteks keefiri, pudru või koogitaina hulka. Nii vitamiiniribasid kui ka marjajahu tehakse mahlatootmise jääkidest.

Soojemal ajal mööduvadki Sepamäe talu pererahval nädalavahetused enamasti laatadel. Letil oleva kaubavaliku mitmekesistamiseks võetakse müüki ka teiste oma kandi tootjate väärt kaupa. Sepamäe talu tooteid saab siiski osta ka mujalt kui laatadelt, näiteks Tartu Lõunakeskuse taluturult, Tallinna Sadamaturult, suuremates Rimides tegutsevatest Talu Toidab poodidest jne.

Sepamäe talu sai laohoone rajamiseks 26 171 eurot Leader-toetust. Kogu projekt läks maksma 47 951 eurot. Talu on saanud PRIA kaudu ka väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust, mille abil osteti väiketraktor koos hooldusniiduki ja esilaaduriga.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus