Arutluseks maakonna arengustrateegia

Eile toimus Jõgeva riigimajas juba kolmandat korda maakonna arengustrateegiat 2035+  käsitlev arutelu. Seekordsel kokkusaamisel osales väliseksperdina Tartu ülikooli inimgeograaf Veiko Sepp, kes oli kaastegev ka haldusreformi seaduse väljatöötamisel.


Nagu ütles seekordse ümarlaua sissejuhatuses arengustrateegia töögrupi eestvedaja, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus juhataja Marve Millend, töötavad kohalikud omavalitsused ja JAEK praegu mõnes mõttes paralleelselt ühe ja sama teema kallal.

„Vallad peavad praegu samuti koostama oma arengukavasid, mis peavad olema vastu võetud 15. oktoobriks. Seepärast otsustasime praegu valdkondlike töörühmade tegevusega veel mitte alustada, sest vallad teevad seda juba niikuinii. Siis hakkaksid koosolekud praegu üksteist kordama. Pigem vaatame, kuidas valdades toimuvad arutelud maakondliku arengustrateegia koostamisele kaasa aitavad,” rääkis Millend.

Veiko Sepp tutvustas kohalolijatele materjali pealkirjaga „Jõgevamaa arengustrateegia koostamise valikutest ja võimalikest tegevustest”. Arengustrateegia koostamisel näeb ta kolme peamist lahendust. Need on järgmised.

Seada eesmärgiks laiapõhjaline terviklik käsitlus, mille tulemuseks oleks eelmiste arengukavadega sarnane, kõiki arendusideid sisaldav koonddokument.

Luua „fokuseeritud juhtimisinstrument” – keskenduda mõnele valdkonnaülesele võtmeteemale, pakkuda välja hoomatava loogikaga lahendused/tegevuskavad.

Püüda neid kahte omavahel ühendada, keskendudes maakonna tasandi protsessis võtmeteemadele.

Sepp toonitas, et ta on pigem lammutajat tüüpi. „Kui midagi ei ole vaja, siis tuleb see lammutada, märkis ta.” Samas oli ta seda meelt, et läbi mitmete tegevuste peaks maakond ennast paremini positsioneerima, et mitte kaduda: „Maakonna kadumine tähendaks automaatselt töökohtade kadumist ning haritud inimeste lahkumist.”

Tema soovitusel tuleks Jõgevamaa arengus keskenduda eelkõige neljale võtmeteemale. Nendeks on tootlikkus ettevõtluses, elukoha/eluaseme väärtus, elanike sotsiaalne aktiivsus ja kaasatus ning maakonna toimivus.    

TIIT LÄÄNE

blog comments powered by Disqus