Nüüdseks juba endine Eesti Vabaerakonna esimees Artur Talvik arvas usutluses Vooremaale, et rahvaliikumiste tähtsus hakkab poliitikaelus kasvama. Talviku sõnul peaks avaram otsustamis- ja tegutsemisruum olema kogukonnaühendustel.
Praegu pole te enam Eesti Vabaerakonna esimees ja olete ka erakonnast välja astunud. Millises suhtes Vabaerakonnaga siis olete?
„Kaks aastat enne seda, kui mind hakati „määrima”, et võiksin olla Vabaerakonna esimees, olin ma selle erakonna toetajaliige ehk nagu öeldakse, vabamees. Nüüd olen taas toetajaliige ja tõenäoliselt viimaseid nädalaid ka Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees. Küllap on Eesti ajaloos esmakordne, et parlamendifraktsiooni esimees ollakse ilma erakonda kuulumata.”
Rahvusliku ärkamise ajal 19. sajandil juhtisid Eesti kultuuri- haridus- ja põllumajanduselu ennekõike seltsid, hiljem on aga poliitika eestvedajaks olnud suuresti erakonnad. Taasiseseisvumist juhtisid siiski rahvaliikumised Rahvarinne ja Eesti Kongress. Kuivõrd on tänases Eestis ja maailmas üldse kohta mitteerakondlikul poliitikal ?
„Maailm liigub sinnapoole. Kui vaadata Euroopat, siis viimasel ajal on suuri võite saavutanud just poliitilised liikumised. Kasvab protest poliitiliste parteide vastu, milleks on mitu põhjust. Parteid on hakanud tegelema mitte inimeste, vaid iseenda asjadega, näiteks oma liikmetele töökohtade kindlustamisega. Peab vaatama, mida olukorra parandamiseks teha saab. Suur poliitika tuleks inimestele lähemale tuua.”
Mis jäi meelde Vaiatus toimunud kohtumiselt Jõgevamaa mittetulundusühingutega?
„Mõttevahetusel selgus, et Jõgevamaal tegutsevad piisavalt tegusad MTÜd. Mul on väga sümpaatne jälgida, kuidas nemad raskele olukorrale vaatamata elu maal üleval hoiavad.
Olen ka ise kogukonnaaktivist. Tegutsen Juminda poolsaarel, kus tegeleme merepäästega, korraldame lastelaagreid, kinoõhtuid, tantsuõhtuid.”
Kas merest on tulnud ka kedagi päästa või on tegevus olnud profülaktiline?
„Ennekõike oleme teinud ennetustööd. Kahjuks oleme aga pidanud välja minema ka juhtudel, kui inimesed on juba uppunud. Traagiliste juhtumite põhjusteks on ka liiga hilja saadud teated.”
Mis aitaks üldse Eestimaa inimest oma kogukonnas, ühiskonnas tervikuna aktiivsemaks muuta ?
„Naljaga pooleks võiks öelda, et peaks ära keelama teleri vaatamise. Siis hakkaksid inimesed rohkem suhtlema. Just lugesin ühte ajaleheartiklit, et digi- ja nutiajastu piirab silmast silma suhtlemist ja soodustab üksindust.
Suhtlemisest algab ka kõikide probleemide lahendamine. Läbi selle selguvad mitmesugused võimalused. Kui rääkida poliitiliselt, siis kogukondadel peaks olema mandaat, mis tähendab võimalust oma asju otsustada. Seegi suurendaks aktiivsust. Seoses haldusreformiga läks võim kogukondadest ikka palju kaugemale.”
Mida arvate, kas 2019. aasta riigikogu valimistel pääseb erakondi parlamenti sama palju kui praegu, rohkem või vähem?
„See on hea küsimus. Aeg on segane. Praegu ei oska isegi kõige tugevamad prognoosijad ennustada, kuidas järgmised valimised lähevad. Teretulnud on uue rahvaliikumise Eesti 200 tekkimine. Praegu pole liikumisel küll sidet suuremate rahvahulkadega, kuid see võib sündida.”
Te olete töötanud ka nukuteatris. Kas Eesti avalikkus vajab ka tänapäeval sellist poliitikale ja poliitikutele suunatud huumorisaadet nagu „Pehmed ja karvased“?
„“Pehmed ja karvased“ oli päris hea saade. Ma ei tea, kas praegu on just sellist saadet vaja. Maailmas on aga praktiseeritud teisigi häid nukuprojekte. Poliitilist satiiri võiks kahtlemata rohkem olla.”
Kümme aastat tagasi valmis Eestis mängufilm „Detsembrikuumus”, mille produtsent te olite. Millist filmi tahaksite teha käesoleval ajal, mil Eesti riigi sünnist on möödunud sada aastat?
„Arvan, et filmi võiks teha 1990. aastate alguse sündmustest. See oli väga põnev aeg, millest veel vähe räägitakse. Sellest perioodist saaks huvitava poliitilise põneviku. Näiteks toonasest metalliärist olen juba teinud filmi „USA dollari ja Vene metalli suudlus“.”
Kui sageli räägite poliitikast oma isa, legendaarse teleajakirjaniku Mati Talvikuga?
„Isaga vestleme ühiskonnaelu teemadel sageli. Mulle on tema arvamus oluline. Tal on hea poliitiline tunnetus.”
JAAN LUKAS
