Arendaja pole kohustatud ümberkaudsetest kaevudest veeproove võtma

Kureoja sigala omanik osaühing Markilo teatas keskkonnamõju hindaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) esindajatele, et ettevõte ei ole kohustatud ümberkaudsetest kaevudest veeanalüüse tegema enne, kui keskkonnainspektsioon ja keskkonnaamet on kindlaks teinud, kust võib saaste pärineda. Veeproove ümberkaudsete elumajade kaevudest ei võetud seetõttu, et see väljub keskkonnamõju hindamise (KMH) raamest. Kui kellelgi on kahtlus, et nende kaevu vesi võib olla saastatud, siis peab ta kohale kutsuma keskkonnainspektsiooni, kes laseb võtta kaevust veeproovi ning laseb selle analüüsida. Enne tõendavate asjaolude ilmnemist, ei ole ettevõte kohustatud ümberkaudsetest kaevudest veeanalüüse tegema, lisas Markilo.

Kohalikud inimesed tõid välja, et hea halduse tava järgi peab olema kolmandatel osapooltel võimalus oma arvamust avaldada ja küsimusi esitada ning on loomulik, et seda tehakse peale avalikku arutelu ja aruande tutvustamist. Praegu on kogukond pandud olukorda, kus ettepanekud tuleb esitada ilma, et oleks aruannet selgitatud. Kureoja sigala arendaja Markilo vastas, et keskkonnaamet on tänavu 15. novembril oma kirjaga kohalikele juba vastanud. Kirjas seisis, et loomulikult saab ka avaliku arutelu ajal ettepanekuid esitada ja saada neile vastuseid ning kui selgitused pole piisavad, siis peab ekspert neile kirjalikult vastama.

Kohalikud elanikud juhtisid oma kirjas tähelepanu sellele, et alternatiiv kahe korral on lõhnaühendite vähendamiseks toodud lahenduseks sõnniku põhjakihi jahutamine. Praktikas on selle elluviimist ja teostamist võimatu kontrollida. Kohalikud leiavad, et sellise alternatiivi väljatoomine paralleelselt alternatiiv 1 kõrval, kus sõnniku jahutamist ei toimu, on eksitav ning loob arusaama, et hoolimata tootmismahu suurendamisest jääb samaks lõhnaühendite kontsentratsioon.

Tänu sellisele tehnilisele lahendusele (sõnniku jahutamine) ongi lõhnaühendite hajumise kaartidel ühe tunni keskmisel alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 korral lõhnaühendite levikupiirkonnad sarnased, tootmismahtude erinevustest hoolimata. Lõhnaühendite hajumiskaarti kupliga hoidlate katmisel pole koostatud, kuna arvutuslikult ei toimu häiringutaseme ületamist. Kohalikud leiavad, et erinevate väljapakutud alternatiivide tehnoloogilised lahendused on omavahel raskesti võrreldavad. Arusaamatuks jääb, miks ei ole kasutatud erinevate alternatiivide puhul samasuguseid tehnilisi lahendusi. Alternatiivid on esitatud viisil, mis näiliselt tekitab mulje, kus alternatiiv 2 oleks lõhnaühendite hajumise osas sarnane võrreldes alternatiiv ühega. Arvestades varasemalt nähtud lohakat suhtumist (mida tõestavad ettekirjutused keskkonnaalaste rikkumiste kohta), usub kohalik kogukond, et nimetatud tegevusi lõhna leviku takistamiseks ellu täie hoolsusega ei viida (sõnniku jahutamine ja põhuga katmine). Kuplite rajamise korral väheneb risk inimfaktori kehvast hoolsusest põhjustatud lõhnaühendite laiemale levikule.

Vastuses selgitas Markilo, et alternatiiv 2 korral kasutusele võetava sõnniku põhjakihi jahutamise süsteemi elluviimise ja teostamise kontrollimine on seoses sigade katku levimise ohuga raskendatud, kuid äärmisel juhul saab keskkonnainspektsioon või keskkonnaamet minna siiski kontrollima. Lisaks saab kontrollida käitist fotode põhjal ja drooniga. Erinevaid alternatiive saab omavahel võrrelda ning kui ühe alternatiivi puhul on kasutusel leevendavad meetmed näiteks sõnniku põhjakihi jahutamise näol, siis võibki lõhnaühendite heide käitisest olla ka suurema loomakohtade arvu juures sarnane teise alternatiiviga, mil on vähem loomi, kuid kasutusel on ka vähem leevendavaid meetmeid.

Vastuseid küsimusele, kuhu Kureoja sõnnik ja läga täpsemalt laotatakse ja kas kohalikel inimestel oleks võimalik tutvuda ka vastavate kaartidega, Saduküla kandi inimesed saanud ei ole. Ka Vooremaale ei ole tulnud Markilost vastust.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus