Alo päevad, juba kahekümnendad

Eile alanud Alo Mattiiseni muusikapäevad tõid Jõgevale kokku 420 noort kogu Eestist. Kahekümne toimumisaasta jooksul on muusikapäevad kujunenud omamoodi fenomeniks ning koolipõlves ansambliga Jõgeval laulmas käinud noored kujundavad praegu suurel määral ilma eesti muusika kergemates žanrites.


Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevi ja üleriigilist koolinoorte ansamblite konkurssi peetakse Jõgeval tõepoolest juba kahekümnendat korda. Need on ikka toimunud Rohu tänava koolimajas, mis varem oli koduks Jõgeva gümnaasiumile, nüüd aga Jõgeva põhikoolile. Juubelist ajendatult tehti muusikapäevade avamisel väike tagasivaade muusikapäevade ajalukku.

“Korraldasin Jõgeva gümnaasiumis 1995. aastal esimese muusikanädala ning selle esimesteks külalisteks olid Alo Mattiisen ja Jüri Leesment,” meenutas muusikapäevade peakorraldaja Maret Oja. “Juba tookord tegin Aloga juttu sellest, et muusikanädal võiks tema nime kanda. Ta polnud ideest vaimustuses, vaid ütles: “Kuule, ega ma veel surnud pole!””

Paraku lahkus Mattiisen kõigest aasta ja mõned kuud pärast esimest muusikanädalat ning 1997. aasta muusikapäevad kandsid juba tõesti tema nime. Ning nende raames toimus esimest korda koolinoorte üleriigiline ansamblite konkurss. Seda oli küll varemgi korraldatud, aga Tallinnas ja n-ö kohustuslikus korras. Jõgeval sai ametlikust üritusest äkki suur, soe, ilus ja südamlik sündmus, millest osasaamine muutus laulvatele koolinoortele ülimalt ihaldusväärseks.

“Enamasti räägitakse, et mina neid muusikapäevi korraldan, aga tegelikult on mul väga palju abilisi. Täna ma näitan teile ka teisi, kes on kakskümmend aastat ühel või teisel moel selle sündmuse korraldusvankrit vedanud,” lubas Maret Oja ning kutsus järjekorras rahva ette kunagi Jõgeva gümnaasiumi ja nüüd Jõgeva põhikooli juhtiva Taisto Liivandi, majutusülema Viktor Nõmme, tubli kohvikeetja ja osava koopiamasina käsitseja Juta Põldmaa, žüriile ehk Suurele Kõrvale suupistete valmistaja Kait Metsla, muusikapäevaliste toitlustaja Olga Litvini, koristaja Aili Pedeli, aukirjade väljakirjutaja Eike Salu ning multifunktsionaalsed abilised ja kaasamõtlejad Kaja Pärtelsi ja Maimu Valdmanni. Kõik said kingituseks Alo päevade tassi ja lille.

Nalja ka

Ajalukku vaadati tagasi ka video vahendusel. Suurelt ekraanilt oli võimalik vaadata esimeste muusikapäevade konkursil peapreemia saanud ansambli Rumal Noorkuu esinemist (sellest koosseisust kasvas välja tänane tippansambel Noorkuu) ja kümne aasta taguse Suure Kõrva vaimukat etteastet, millesse olid pikitud mitmed möödalaskmised ja stambid, mis žüriiliikmetele ansambleid kuulates silma-kõrva olid jäänud. See video tuletas meelde, et ilusa ja meelt ülendava kõrval on Alo päevadel ikka kõvasti nalja ka saanud.

Suures Kõrvas teevad tänavu kaasa Riigikogu liikmed Laine Randjärv ja Andres Ammas, džässlaulja ja helilooja Kadri Voorand, näitleja ja laulja Hele Kõrve, koorijuhid Veronika Portsmuth ja Hirvo Surva, helilooja Priit Pajusaar, helilooja ja koorijuht Pärt Uusberg, mitmekülgne muusik Urmas Lattikas ja Alo Mattiiseni klassivend, luuletaja ja ajakirjanik Jüri Leesment.

“Suures Kõrvas teen kaasa teist korda,” ütles Kadri Voorand, kes gümnaasiumineiuna võitis “isejuhenduva” ansambli Sheikid koosseisus Alo päevade konkursil peapreemia. See juhtus 2005. aastal. “Alo päevad oli justkui starter, mis viis mu ansamblilaulu radadele ja sinna olen jäänudki.”

Tuntuim koosseis, kus Kadri praegu kaasa teeb, on Estonian Voices, mis tegi näiteks uhke etteaste hiljutisel vabariigi aastapäeva kontsertaktusel Estonia teatris. Peaaegu kõigil selle ansambli liikmetel on isiklik suhe Alo muusikapäevadesse. Konkursikontsertide eel oli Kadri põnevil:

“Loodan, et mõni ansambel üllatab mind millegi enneolematuga. Ei kahtlegi, et siin seda suudetakse.”

Nagu Meka

Ka Pärt Uusberg on Suures Kõrvas teist korda ja temagi on õpilasena Alo päevadel võistelnud.

“Laulsin Rapla ühisgümnaasiumis õppides Thea Paluoja juhendatavates ansamblites, aga tegin ka teatrit. Jõgevale Betti Alveri luulepäevadele ja Alo Mattiiseni muusikapäevadele tulekud olid väga erilised,” ütles Pärt. “Minu, aktiivse ja kultuurihuvilise Rapla noormehe jaoks oli Jõgeva siis nagu mingi Meka. Mulle on alati meeldinud siinne atmosfäär, mis on kantud soojusest ja armastusest muusika vastu. Siit minnes oled justkui teine inimene, otsast otsani positiivset energiat täis.”

Pärt Uusberg avaldas lootust, et tal jätkub jaksu olla kaks päeva võimalikult keskendunud ja vastuvõtuvõimeline: 57 ansambli ärakuulamine ja hindamine on päris raske katsumus. “Žüriiliikmena peaksin lauljaid hindama umbes nagu sportlasi ja punkte panema, aga loodan, et selle kõrvalt pakub muusika mulle siiski ka elamusi ja liigutab hinge. Tihti on, muuseas, nii, et võidavad ühed, aga hinge liigutavad rohkem teised.”

Helilooja Priit Pajusaar, kes on Suures Kõrvas kuuendat korda, ütles, et peab küll teisel konkursipäeval poole pealt ära minema, sest Tallinnas toimuval “Eesti laul 2016” finaalkontserdil meenutatakse seda, kuidas Pajusaare laul “Kaelakee hääl” kakskümmend aastat tagasi Eurovisioonil viiendale kohale tuli, ent ega siis sellepärast Jõgevale üldse tulemata saanud jätta.

“Alo päevadele lihtsalt peab aeg-ajalt tulema,” arvas Pajusaar.

Alo Mattiiseni kursusekaaslaselt Andres Ammaselt küsisin, millega võiks peatselt 55 aastaseks saav Alo Mattiisen praegu tegelda, kui ta endiselt meie keskel oleks.

“Kirjutaks ilmselt vaimukaid ja poliitiliselt tundlikke laule,” arvas Ammas. “Siis ei peaks “Tujurikkuja” mehed kaverit tegema, vaid Alo teeks ise ühiskonda erutavate probleemide, mis mõnikord on pigem pseudoprobleemid, üle tabavat nalja ning näitaks delikaatsel moel näpuga mingitele tegematajätmistele, hoiaks kätt poliitilise elu pulsil. Aga samas kirjutaks ta kindlasti ka head sümfoonilist muusikat. Ta tahtis väga selleni jõuda, aga ei jõudnud, sest aega jäi väheks. Ka see, mis siin, Jõgeval, igal aastal märtsi algul muusikapäevade raames toimub, läheks Alole kindlasti vägagi korda.”

Eile õhtul toimus Jõgeva kultuurikeskuses Alo Mattiiseni laulude kontsert, kus tulid muu hulgas ettekandele tema risotoorium “Roheline muna” ja viis isamaalaulu. Täna kell 19 kuulutatakse Rohu tänava koolimaja aulas välja vokaalansamblite konkursi paremad.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus