Alfred Kandlele avati mälestuspink

Luua mõisahoone kõrval asuva aednikumaja juures avati ülemöödunud esmaspäeval Alfred Kandle mälestuspink. Luua metsanduskooli ühe rajaja sünnist möödus just sel päeval sada aastat.


Alfred Kannel tegutses Luual aastatel 1949-1959. Et tema Luualt lahkumisest on möödunud juba 57 aastat, mäletatakse teda ehk vähem kui mõningaid teisi metsanduskooliga seotud olulisi tegelasi, ent tema panus kooli käivitamisse oli vägagi suur.

Alfred Kandle elukäigust andis mälestuspingi avamisel ülevaate kauaaegne Luua metsanduskooli õpetaja ja teenekas kodu-uurija Linda Põder. Tema sõnul suunati Kurista metsamajandis metsakultuuride insenerina töötanud Alfred Kannel kohakaasluse alusel Luuale metsanduskooli rajama 1948. aasta juunis. Sellise profiiliga kooli oli vaja selleks, et koolitada kaadrit viiekümnele värskelt moodustatud metskonnale. Kannel pidi hoolitsema selle eest, et koolile määratud hoonete senised kasutajad ruumidest lahkuksid. Tal tuli ametisse võtta raamatupidaja ja majanduspersonal, leida õpetajad, värvata õpilased, töötada välja õppeprogrammid ja korraldada hoonete remont.

  1. septembril 1948, kaks päeva enne avaaktust, määrati Alfred Kannel metsakooli direktori asetäitjaks ja üksiti õppealajuhatajaks (direktor oli Kurista metsamajandi direktor Herman Kriiman).
  2. aastal metsanduskooli õpetajaks tulnud Linda Põder jõudis Alfred Kandlega koos töötada kaks aastat ja kinnitas oma kogemuste põhjal, et Kannel oli haruldaselt sõbralik lahke ja mõistev inimene, kes kunagi häält ei tõstnud. Õpilased hindasid nii tema põhjalikku ainetundmist kui ka ellusuhtumist.

Alfred Kannelt võib pidada Luua metsanduskooli raamatukogu rajajaks, ent tal oli ka põnevaid hobisid: metsanduskooli algusaegade fotod on enamasti kõik tema tehtud ja fotopisikuga nakatas ta õpilasigi. Ta käivitas ka kooli siseraadio, mis võimaldas teateid edastada ja meelelahutuseks muusikat lasta.

Eriti hinnatav oli aga Alfred Kandle töö Luua puukooli rajamisel. Ta tellis paljudest Nõukogude Liidu botaanikaaedadest seemneid, külvas need maha ja jälgis aastate jooksul istikute kasvamist. Selle tohutu töö kohta on säilinud nii tellimisraamatud kui ka külvipäevikud. Alfred Kandlele oli puukooli rajamisel abiks aednik Ferdinand Laaser, kes rajas Luuale ka roosiaia, mida viidi vaatama kõik külalised.

Tuli lahkuda

Alfred Kannel lahkus metsanduskoolist omal soovil 20. mail 1959. aastal.

“Meie arvasime toona, et tema lahkumise põhjuseks olid Luua puukooli ümber tekkinud intriigid, ent nagu hiljem sugulastelt kuulsin, sai talle tegelikult saatuslikuks sõjaaegne teenistus Saksa sõjaväes,” ütles Linda Põder. “Kui Luuale tulid õppima Kandle kodukandist Oravalt pärit mehed, siis nemad rääkisid välja, et siin õpetab nõukogude õpilasi endine Saksa ohvitser. Kes selle julgeolekuorganitele ette kandis, pole teada, ent Kannel kutsuti 1959. aasta märtsis Tallinna metsamajanduse ministeeriumi ja paar kuud hiljem esitas ta koolist lahkumise avalduse.”

Alfred Kandel mälestuspink otsustati paigaldada praegu aednikumajaks kutsutava hoone juurde sellepärast, et just see oli mitme aasta jooksul Kandle pere elupaigaks.

“Kandle maja aed oli lillerohke, õisi jätkus sinna kevadest sügiseni. Tagapool oli veel peenramaa. Alfred Kannel oli roheliste sõrmedega inimene: mille ta mulda pistis, see kasvama läks. Pole ime, et pärast Luualt lahkumist sai temast tunnustatud ilupuude-põõsaste ja rooside kasvataja Harku-Järve aiandis,” ütles Linda Põder.

Alfred Kandle mälestuspingi avamisele saabus märkimisväärne hulk metsanduskooli rajaja sugulasi.

“Kui meenutan lapsepõlve Luual, siis tundub mulle, nagu oleks see möödunud paradiisis: siinsest loodusest ja inimestest on jäänud nii ilusad mälestused,” ütles Alfred Kandle tütar Koidula Kannel. “Kui ma oskaksin need mälestused kirja panna, siis võiks need raamatuna välja anda. Olin väga kurb, kui Luualt lahkuma pidime ega kohanenud uues kohas esialgu kuigi hästi. Ka isa igatses metsandust taga: see ala oli tema elu.”

Koidula Kannel, kes on elu jooksul tegev olnud lillekasvatuses, seemnekasvatuse ja seemnekaubanduses, sündis, muuseas, mõned päevad enne Luua metsakooli avamist, nii et tal on võimalus isa rajatud kooliga ühel ajal sünnipäeva pidada.

Kandle suguvõsa liikmetest on ehk kõige järjekindlamalt Alfred Kandle jälgedes käinud tema vanima poja tütar Kaja Överus. Ta on lõpetanud maastikuehituse erialal nii Luua metsanduskooli kui ka Räpina tehnikumi ja mõlemad kiitusega.

“Luua kooli lõpetasin 2010. aastal ning läksin siis kohe Räpinasse, sest seal olid ka mõned sellised ained, mida siin ei õpetatud,” ütles Kaja Överus. Praegu koostab ta füüsilisest isikust ettevõtjana haljastusprojekte. Ta on kirja pannud ka oma vanaisa eluloo.

Lihtsalt vanaisa

“Vanaisa oli mulle väga lähedane inimene. Lapsena jooksin ikka tema sabas. Kui taimede ja üldse looduse vastu huvi ilmutasin, oli ta väga rõõmus ja seletas kõike hea meelega,” meenutas Kaja Överus. “Olin 18, kui vanaisa lahkus. Tema surm oli mulle suur löök. Ent minu jaoks oli ta kogu aeg olnud lihtsalt vanaisa. Tema elutöö suurusest hakkasin siis aru saama, kui Luuale õppima tulin. Nägin siin seintel mõningaid tema pilte, kus ta peal oli.”

Kaja rääkis ka mõnele oma õpingukaaslasele, et ta vanaisa on metsanduskoolis õpetaja olnud. Kuuldused jõudsid ka õpetajateni. Üks neist, Aino Mölder, arvas, et Kaja võiks vanaisa eluloo kohta uurimistöö kirjutada.

“Vanaisast jäi palju kirjalikke materjale alles, nii et oli, mida uurida. Tutvusin ka Linda Põderiga, kellega pidasime maha pikki vestlusi. Algul arvasin, et see uurimus huvitab eelkõige meie suguvõsa, aga nüüd olen levitanud seda ka laiemale ringile. Tagantjärele on mul endalgi väga hea meel, et selle töö ette võtsin. Nii saavad suguvõsa nooremadki teada, kui väärikas eelkäija neil on olnud,” ütles Kaja Överus.

Mõtte, et Alfred Kandle mälestus tuleks tema sajandijuubeli puhul kuidagi jäädvustada, käis välja Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Mälestuspingi valmistasid metsanduskooli õpilased õpetaja Hannes Tilga juhendamisel ning juubelisündmuse valmistasid ette metsanduskooli klubi juhataja Liia Koorts ja raamatukogu juhataja Aile Sessman. Viimane pani raamatukogusse üles valiku Koidula Kandle annetatud materjale: kausta koondatud originaaldokumendid Alfred Kandle elukäigu kohta, Alfred Kandle tellimis- ja külviraamatud, mõned vanad haruldased metsandusraamatud jne.

Kandle suguvõsa esindajatele kujunes mälestuspingi avamine justkui suguvõsa kokkutulekuks. Et osa neist elab Tallinnas, osa aga hoopis Räpinas, polnudki neil ammu võimalust olnud kokku saada. Veidi rohkem kui kuu aja pärast, 4. detsembril, on aga tegelikult taas põhjust Alfred Kandlele mõelda: siis möödub kolmkümmend aastat tema surmast.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus