Nii kaugele kui silm ulatub, hulbivad Alam-Pedja looduskaitsealal Jüriküla niidetud luhtadel heinapallid vees, tavalise kummikuga pole mõtet neid uudistama minna, sest vesi ulatub tublisti üle põlve ja kohati suisa vööni.
Puurmani lähedalt üle Pedja jõe viivalt suurelt sillalt paistab, et jõgi on veel kenasti oma sängis. Umbes kilomeeter Tartu poole on pilt aga teine, kuid see koht suure tee peale paraku ei paista.
Loomasööt ujub suvises suurvees
Mööda jõe äärt edasi liikudes ujub suvises suurvees kohati vastu looduskaitseühingule Kotkas kuuluvate šoti mägiveiste talvesööt.
Loomade hooldaja Viljar Ilves käis möödunud teisipäeval traktoriga vaatamas, päästa polnud siis ega ka varem midagi, luht lihtsalt ei kannatanud isegi kuival ajal tehnikat ja ühe palliga pallitaja vajus korduvalt sisse. “Pallide kogumine käruga oleks aga ilmselgelt võimatu olnud, jäime ootama kuivemat aega või siis lausa talve, et maapind ära külmuks,” rääkis ta.
Jüriküla luhal sai hein tehtud juuli keskel, kui olid mõned vihmata päevad. Selleks tuli kasutada topeltratastega niidukit. Osa heina tuli mitu korda kaarutada, sest juba peagu kuivanud osa jäi vihma kätte, sai märjaks ning taas polnud võimalik seda pallida. Osades kohtades pääses topeltratastega traktoriga läbi, hein sai niidetud, kuid seda polnud enam võimalik pallida.
Jüriküla luhast sai looduskaitseühing Kotkas poole karjale vajalikust talvesöödast, millest nüüdseks on vähemalt pool kui mitte rohkem vettinud. “Alam-Pedja poollooduslikke kooslusi ei saa tänavu kahjuks 1. septembriks nõuete kohaselt hooldada,” rääkis looduskaitseühingu Kotkas juht Robert Oetjen.
Luhad tänavu tehnikat ei kanna
Et Alam-Pedja luhad on pool-looduslikud kooslused, mille hooldamise eest maksab toetust PRIA, siis on nii looduskaitseühing Kotkas kui ka nende partner osaühing Alam-Pedja Veis teatanud, et kõikidele hooldatavatele aladele pole nad tänavu tehnikaga üldse ligi pääsenud ning luhtadel niitmine on olnud ülikeeruline.
Alam-Pedja looduskaitsealal ja Keeri-Karijärve kaitsealal pool-looduslikke kooslusi hooldav Raimond Pihlap rääkis, et kohas, kus tema loomi karjatab, on luht on samuti vee all. Õnneks on seal kõrgem jõekallas, kus loomad saavad elada. Alam-Pedjal on tal koos noorloomadega 30 veist, Keeri-Karijärvel peagu 70.
Ka Pihlap on PRIAle teatanud, et tänavu 1. septembriks ta kõiki poollooduslikke kooslusi hooldada ei saa.
Ilmaolud on tänavu tõepoolest erakordsed olnud. “Juuni esimene nädal oli kuiv, kuid kuu ülejäänud kolme nädalaga tuli Tõravere ilmavaatlusjaama andmetel maha üle 200 millimeetri sademeid. Tänavu on juulis sadanud rohkem kui mullu juunis, juulis ja augustis kokku.”
Pihlap tunnistas, et Alam-Pedjal on niitmise aeg piiratud, sest kõige varem saab tööga alustada alles 1. juulist. “Kevadine suurveeaeg sai üle, maa hakkas tahenema ja siis tuli kohe suur vihm peale,” lisas Pihlap. Tema sõnul oli juunikuu sademete hulk juba nii suur, et kui ka edaspidi oleks sajuhulk jäänud normi piiresse, ei tahene väga madal maa nii kiiresti, et alad saaksid niidetud ja loomasööt varutud.
“Meil on piisavalt tehnikat, et ka kehval suvel saaks loomasööt varutud. Suudaksime loomasööda mõlemal pool jõge teha nädalaga, aga luht pole tehnikat nii pikka aega lihtsalt kandnud. Tänavu pole mitte kehv suvi, vaid ongi force majeure ehk vääramatu jõud.”
Ministeerium määrust muuta ei taha
Jõeluha peavad puhtaks sööma 35 looduskaitseühingule Kotkas kuuluvat Šoti mägiveist Ihamakingul. Suur osa karjamaast on vee all, loomad on kogunenud kõrgematele kohtadele ja jõe poole ei kipu. Alam-Pedja veistekarja on lisandunud 11 vasikat.
Ka kalamehekummikutega saab vaid paarsada meetrit jõe poole liikuda, kuid siis kipub vesi juba nabani tõusma. Osa loomi on Kotkal ka Palupõhjas.
Robert Oetjen ütles, et Emajõe äärsetelt luhtadelt pole tänavu kevadest saadik vesi ära kadunudki. Maikuus, kui igal pool oli põud, ei jõudnud luhad veel korralikult kuivada, kui juunis tulid vihmasajud ja vesi jões uuesti tõusis.
Oetjen on läbi käinud kõik luhaalad, kus Alam-Pedjal on võimalik niita. Kahjuks ei olnud teistele aladele peale Jüriküla üldse võimalik tehnikaga ligi pääseda.
Robert Oetjen rääkis, et 2006. aasta augustis tõusis vesi väga kiiresti. Siis uputas nii palju, et traktorid ei saanud luhast enam välja ja niidukid jäidki sinna. “Vesi oli üsna kõrgel ega alanenudki ja töö tuli pooleli jätta,” märkis ta.
Olukorra tõsidust on PRIA tunnistanud, kuid niitmise tähtaja ja maa toetusõiguslikkuse nõuded sätestab maaeluministri määrus. Määruse muutmine on ministeeriumi otsustada.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit soovivad, et riik lükkaks tänavuse suve keerukate ilmastikuolude tõttu rohumaade niitmise tähtaja 10. augustilt edasi 20. augustini. Rohumaade hooldamistööde tähtaeg saabus 10. augustil, looduskaitsealustel maadel 20. augustil. Rohumaad tuleb tähtajaks niita või karjatada seal niitmisega võrdväärse tulemuse saavutamiseks loomi. Tähtajaks hooldamata rohumaad ei vasta otsetoetuste saamise tingimustele ning nende eest toetust ei maksta. Kui rohumaal pole võimalik erandlike asjaolude tõttu hooldustöid tähtajaks teha, tuleb toetuse taotlejal sellest PRIAt kirjalikult teavitada ja asjaolusid kirjeldada. Maaeluministeerium ei plaani käesoleval aastal niitmistähtaega pikendada, sest ministeeriumi hinnangul ei ole sel aastal tavapäratult palju vihma sadanud. “Senise info põhjal ei ole ministeeriumil niitmise tähtaega pikendada plaanis, kuid kindlasti jälgime olukorda ning tähtaja pikendamiseks PRIA-le saabuvate teavituste hulka. Arvestades kogu Eesti suviseid sademeid, siis ei ole alust väita, et tänavune suvi oleks rohkete sademete poolest erakordne, mistõttu peaks tähtaega edasi lükkama kõigile taotlejatele,” ütles maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller uudisteagentuurile BNS. “Samas on kindlasti piirkondi, kus sademete hulk ületab pikaajalist keskmist näitajat. Seepärast oleme taotlejatele, kellel on rohkete sademete tõttu probleeme niite kokkukogumisega, teada andnud, et nad teavitaksid tekkinud probleemidest PRIA-t,” lisas Miller. “Kirjalikus teavituses tuleb kirjeldada hooldustöid takistavaid asjaolusid ja esitada ühtlasi tõendavad andmed selle kohta, et vegetatsiooniperioodi jooksul pole taotlejal olnud võimalik minimaalseid hooldusnõudeid täita. Esitatud avalduse ja andmete põhjal kontrollib PRIA teavituses toodud asjaolusid ja kui need osutuvad tõepoolest erandlikeks, siis on võimalik toetuse saamine ka tähtajaks hooldamata aladele,” rääkis Miller.
“Kui esineb põlde, mis on ette nähtud heina tegemiseks, ja see põld ei ole näinud juunis-juulis 4-6 kuiva päeva, siis eeldatavasti ei ole toetuse taotlejal ka probleemi seda tõestada. Taotlejal on võimalus esitada vastav teatis ja seda menetletakse,” rääkis Miller Maalehele.
HELVE LAASIK
