Kõik need, kes Piibe maanteel Õuna ristmikust Jõgeva poole või vastupidises suunas viimasel ajal liikunud, on kindlasti märganud, et Alexela tanklast veidi ristmiku suunas olevale teeäärsele platsile veetakse koormatega täitematerjali. Kõike seda, mis Jõgeva Põhikooli lammutamiselt tuleb. Kõnealust maa-ala ehitusprahiga täites valmistub Juta ja Kaido OÜ ukse ning aknatehas tulevaseks laienemiseks.
OÜ Juta ja Kaido juhataja Kaido Lehtla lausus, et nad valmistuvad ettevõtte laiendamiseks, kuigi hetkel on veel kõik lahtine, sest protsess alles käib. „Meie oma õuel olev puidutöökoda jäi nii väikeseks, et sellega ei ole enam võimalik arengus edasi liikuda. Idee sellest, et vedada Piibe maantee ääres asuva platsi täiteks ehitusprahti Jõgeva linnas lammutatava põhikooli hoone juurest, tuli nagu välk selgest taevast,” ütles Lehtla.
Ehitusprahile leiti sobiv rakendus
„Plats maantee ääres oli meil olemas ja see vajas täitmist ning siis äkki taipasime, et lammutatava koolihoone juurest oleks võimalik selleks materjali saada. Poleks koolimaja lammutama hakatud, oleks see plats seal endises olukorras edasi seisnud. Keskkonna-alased probleemid platsi täitmiseks on lahendatud ja vastavad load olemas,” rääkis Lehtla.
Lammutusprahti veetakse maantee äärsele platsile alates 2. jaanuarist. Kaido Lehtla sõnul moodustab koolimaja lammutusest tekkiv praht ainult väikese osa kogu vajatavast täitematerjalist. Koolimaja juures kaevati maa seest välja ka vundamendi plokid ja seejärel otsustatakse, mis nendest saab. Plokid purustatakse ära, kuid seda pole veel otsustatud, kas need jäävad uue koolihoone juurde täitematerjaliks või veetakse ka see materjal ukse- ja aknatehasele kuuluvale platsile. Lehtla sõnul tuleb eelnevalt teada saada, mis vundamendiplokkide purustamine maksma läheb.
Arvutuste kohaselt on kogu platsi täitmiseks vaja ca 4000 kuupmeetrit täitematerjali. Maantee poolne osa võrreldes platsi teise servaga on 2,7 meetrit madalam. Kui koolimaja juurest ehituspraht ära veetud, planeeritakse täidetud osa platsist ära ning jääb siis seisma. Seejärel tuleb jätkata platsi täitmist nii nagu rahakott ja võimalused lubavad. Kui kusagil lähiümbruses veel lammutustööd ette võetakse, siis saab sinna materjali juurde vedada. Kui kogu hektari suurune plats ehitusprahiga täidetud, tuleb sinna veel paar kihti liiva peale vedada ning need kihid kinni tampida. Lõpuks täidetakse plats klllustikuga ning seejärel asfalteeritakse.
„Ma ei tea, kas Jõgeva linnas või selle lähiümbruses veel mõne hoone lammutamine on plaanis. Pole veel uue valla tegemistega kursis ega tea sedagi, kuidas uues vallas asjaajamine käib,” rääkis ettevõtja.
Otsiti sobivat kohta
Millal ükskord ehitustöö sellel platsil võiks alata, ei oska Lehtla tänasel päeval ennustada. Kuid selge on, et sinna viiakse üle kogu uksetootmise osa. Aknaid valmistatakse edasi viilhallis, mis aastaid tagasi villavabriku käest ära osteti. Kui uksetehase ümber kolimise plaan teoks saab, tekivad juurde ka mõned töökohad.
„Esmalt tuleb see tehas valmis ehitada, oma põhitegijad paika panna ning alles seejärel saame otsustada, kui palju lisatööjõudu juurde on vaja,” rääkis ukse- ja aknatehase juhataja.
„Tegelikult on olemas väljavaade veel teiselegi platsile, mis asub Piibe maanteed mööda Tartu suunas sõites vasakul tee poolel. See plats oli Maa-ameti poolt kolmel korral müüki pandud, aga hetkel kui meie jaole saime, öeldi, et see plats enam müügis ei ole. Asub see aga meile ligemal. Mitmel korral said selleks ka Jõgeva linna ja valla ametnikud ning projekteerijad kokku kutsutud, kus arutasime maatüki tulevase kasutamise võimalusi. Selle krundi teise otsa, linna poolsesse serva, oleks võimalik eramuid ehitada, aga arutelust kaugemale me kahjuks ei jõudnud. Kui juhtub nii, et me saame Õunal oleva platsi ehitustöödeks ette valmistatud ja peale seda avaneb võimalus meile naabruses asuv plats ära osta, võib ju kaaluda ka Õunal oleva maa müüki panemist,” selgitas Kaido Lehtla tulevikuvisiooni.
TOOMAS REINPÕLD
