Juba 16. aastat järjest valivad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tublide põllumeeste seast aasta põllumehe. Tänavusele konkursile on esitatud kümme kandidaati, nende seas Pajusi ABF-i juhataja Lembit Paal.
Lembit Paal ei vaja Põltsamaa kandi ega ka Jõgeva maakonna inimestele pikemat tutvustamist, sest temast on leheveergudel päris palju juttu olnud. Tuleb nõustuda tõdemusega, et inimese tehtud teod räägivad temast kordades paremini kui tuhat sõna. Just neid Lembit Paali eestvedamisel tehtud tegusid Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) liikmetest kokku pandud žürii möödunud reedel Pajusis oma silmaga vaatamas ja hindamas käiski
Ettevõttes teevad kõik vajalikke töid
Külalised tundsid huvi selle vastu kui suur on Pajusi ABFi lüpsikari ja milline keskmine väljalüps lehma kohta. Lembit Paali sõnul on neil 1040 lüpsilehma ja noorkarja suuruseks on ca 950. Keskmiseks väljalüpsiks lehma kohta aastas on natuke üle 9000 kilogrammi. Olemas on ka mahelihaveiste kasvatus, lihaveiseid on üle 200. Pajusis ABF-is töötab kokku 32 inimest, kellest 20 tegelevad loomakasvatusega. Ettevõttel on 2300 hektarit haritavat, millest ca 1500 hektarit on ettevõtte oma.
Pajusi ABF on nagu suurtalu, kus töötajad teevad kõike, mida hetkel tarvis. Olgu siis loomade sortimine, talvel metsa tegemine, karjaaedade ehitamine ja parandamine. Pidevalt parandatakse ka inimeste töö- ja olmetingimusi. Žürii liikmed külastasid ka Pajusi ABFi küllalt uut kontorihoonet, kus Lembit Paali kabineti nurgas seisab Lenini skulptuur. Paal ütles naljatades, et seda skulpuuri ei tasu kuidagi tema maailmavaatega siduda. Ajaloo ja vanavara kogumisest huvitatud inimesena oli tal lihtsalt võimalus skulptuur enda valdusesse saada ja nii ta selle Võrumaalt Väimelast Pajusisse tõigi. Kabinetis olemas veel Lenini bareljeef, mis oli kunagi Pajusi kolhoosi esimehe Peeter Merilaineni kabineti seinal.
Vaimustas Paali mitmekülgsus
Žürii liikme, EPKK juhataja Roomet Sõrmusele jäi Pajusi ABFi juhataja Lembit Paali tegevusest tõeliselt vägev mulje. Sõrmuse sõnul on Paali näol tegemist inimesega, kes ei tegele ainult piimatootmise, lihaveiste kasvatamise ja teraviljakasvatusega, vaid panustab tugevalt ka kohaliku kogukonna arengusse.
Maalehe ajakirjanik, konkursi Aasta põllumees projektijuht Silja Lättemäe, lausus, et tänavu põllumehe tiitlile esitatud kümme kandidaati. See on 16 aasta jooksul üks väiksema kandidaatide hulgaga aasta, ent ühel aastal on hindamiseks esitatud ka üheksa inimest. Lättemäe tõdes, et väärikaid kandidaate aasta põllumehe tiitlile jätkub ikkagi. Maalehe ajakirjaniku sõnul pakkus Lembit Paal žürii liikmetele tõelise üllatuse. Esmalt põllumajanduslikku tegevust silmas pidades, samuti sellega, et suudab teha väga palju külakogukonna jaoks. Paali eestvedamisel on Pajusis renoveeritud ja renoveerimisel mitmeid muinsuskaitselisi hooned ning muid objekte. Lättemäe sõnul esitas EPKK Lembit Paali kandidaadiks just tema panuse tõttu külakogukonna heaks. Veel oli Lembit Paal aastaid Pajusi vallavolikogu esimees ja on praegugi vallavolikogu liige. Kõigele lisaks mängib ta lõõtspilli ning jõuab paljude teiste pillimängijatega koos mänguoskust harjutada ja esinemaski käia.
Žürii liige, Tartumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees, Jaan Sõrra lausus, et aasta põllumehe kandidaate võivad esitada organisatsioonid, vallavalitsused, ühingud. Tänavu on kandidaate esitatud mandri-Eesti erinevatest paikadest. Sõrra tõdes, et nii mitmedki tublid põllumehed on 16 aasta jooksul sellel konkursil juba kord või paar osalenud. Lembit Paal on selles mõttes suurepärane kandidaat, et tema osaleb esimest korda. Jaan Sõrra hinnangul on Lembit Paal tema jaoks absoluutne tipp. Tartumaa põllumeeste juhil pole küll enam kahtlust, kes aasta põllumeheks peaks saama.
Žürii liikmed langetavad otsuse oktoobris ning Aasta põllumees 2016 kuulutatakse välja ilmselt oktoobri teises pooles. Tiitli annab üle president ja suure tõenõosusega saab see olema juba uus peatselt valitav riigipea.
TOOMAS REINPÕLD
